Tulemused pole üldjuhul kasutatavad kaugeleulatuvate järelduste tegemiseks. Siiski saab neid meetodeid kasutada, kui eesmärgiks pole järelduste tegemine vaid näiteks küsimustiku testimine , esmase info hankimine uurimisküsimuse täpsustamiseks vms.. 9.Selgitage valimimeetodite liigitust mittetõenäosuslikeks ja tõenäosuslikeks. Kirjeldage lühidalt järgmiste tõenäosuslike valimimeetodite valikupõhimõtet (lihtne juhuslik valik, süstemaatiline valik, kihistatud valim, kobarvalim (mitmeastmeline kobarvalim). Millistele uurimisküsimustele need meetodid sobivad? - Tõenäosuslike valikumeetodite keskeks ideeks on juhuslik valik. Lihtne juhuslik valik :Valik tehakse nii, et kõikidel üldkogumi liikmetel on võrdne tõenäosus sattuda valimisse. (N.ö. klassikaline "urnimeetod" nagu loteriis on lihtne juhuslik valik). Süstemaatiline juhuslik valik e. sammuga valik: Valimiloendist valitakse elemendid teatud intervalli järele
sobivad paremini väikesed sihiteadlikud valimid Kui eesmärgiks on mingeid kategooriaid võrrelda või kirjeldada, sobivad suured tõenäosusvalimid. Valimite tüübid Tõenäosusvalimid Sihiteadlikud valimid Lihtsad juhuvalimid Struktureeritud valimid * Loteriimeetod * Kihtidega valim * Kvoodivalim * Juhuarvude meetod * Kobarvalim e klaster * Mugavusvalim * Süstemaatilise valiku * Vabatahtlik valim meetod * Lumepallivalim * Eesmärgistatud valim Valimi kvaliteedist Kvaliteetne valim on kvaliteetse uurimistulemuse üks põhieeldusi. Valim peab olema: a) tasakaalustatud (unbiased) b) esinduslik, st
annaabi.ee 
