127. õisik, mille pearaag lõpeb õiega, millest allpool areneb kaks külgharu, mis lõpevad õitega, viimastest allpool moodustub jälle kaks külgharu, mis omakorda samal viisil harunevad 128. metstähthein KOBAR Õisiku peateljele kinnituvad õied on pikemate või lühemate raagudega 129. harilik toomingas NUTT Õisiku lühikesele laienenud peateljele kinnitub palju raotuid või väga lühiraolisi õisi 130. mägiristik PÖÖRIS liitõisik, mille külgharud kannavad kobarataolisi osaõisikuid 131. TÄHK 132. piklik õisik, mille peateljele kinnituvad raotud õied või pähikud 133. kõrreliste puhul tähendab see, et peatelje sõlmekohtadesse kinnituvad harud, mis kannavad raolisi pähikuid URB nõrga rippuva või painduva peateljega õisik, millele kinnituvad raotud õied 134. lepa isasurvad 135. lepa emasurvad sageli on isas- ja emasõied koondunud eraldi urbadesse
tipust ulatuvad välja emakasuudmed. Pähik väike ühe- kuni mitmeõieline (peajas) osaõisik; tavaliselt on hulk pähikuid koondunud liitõisikuks tähaks, liittähaks või pööriseks (joonis IV, 15, 16). Pähklike puitunud või nahkja seinaga kuivvili, mille viljasein pole seemnega kokku kasvanud; arenenud mitmest viljalehest moodustunud sigimikust. Pööris liitõisik, mille külgharud kannavad kobarataolisi osaõisikuid (joonis V, 2) Pööristähk liitõisik, mille külgharud kannavad lühiraolisi osaõisikuid (pähikuid). Püsik mitmeaastane rohttaim, mille maa-alused osad - mugulad, sibulad, risoomid, juured või varre alumine osa talvituvad. Raag õie või vilja vars. Raba e. kõrgsoo, soo arengu toitevaene järk. Rabale on iseloomulik vähelagunenud turba juurdekasv turbasammalde ja teiste rabataimede jäänuste ladestumise tagajärjel.
annaabi.ee 
