Nad üritavad teha ise ennast mõne teise kaaslaseks või kellestki teisest enda kaaslase. Kõik need keerulised protsessid enamasti depressiivse inimese teadvusesse ei jõua. Parimal juhul teadvustavad nad hirmu kaotada oma partner. See inimene, kes oma mina väga tugevasti ei arenda, see vajab enamasti pidepunktina kedagi teist enda kõrvale. Mida nõrgem tema enda mina on, seda rohkem hakkab ta sõltuma teisest inimesest. Mida suurem on sõltuvus, seda suurem on hirm teda koatada. Kõige sagedamini ta idealiseerib enda jaoks neid olulisi inimesi. Ta vabandab välja nende nõrkused. Kõike selle pärast, et see ei ohutaks nende usalduslikku suhet. Kui neil on ka kahtlusi või kriitikat teiste inimeste suhtes, siis seda nad ei luba. Seetõttu kasutatakse depressiivsete joontega inimesi teiste poolt sagedasti ära. Iseloomujoonte poolest püüavad nad arendada neid jooni, mis seda suhet kinnistavad (tagasihoidlikkus, vähenõudlikkus, kaastunne, omakasupüüdmatus)
poole. Oma minaks saamine tähendab paratamatult teistest teisitiolekut ja mida rohkem inimene erineb teistest, seda vähem on tal võimalusi kaitsvasse massi põgeneda, mis annab turvatunnet. Seetõttu depressiivsete joontega inimesed loobuvad ise sellest iseseisvaks minaks saamisest või üritavad takistada seda oma partneril. Mida nõrgem tema enda mina on, seda rohkem hakkab ta sõltuma teisest inimesest. Mida suurem on sõltuvus, seda suurem on hirm teda koatada. Kõige sagedamini idealiseerib enda jaoks neid olulisi inimesi. Ta vabandab välja nende nõrkused. Kõike selle pärast, et see ei ohutaks nende usalduslikku suhet. Seetõttu kasutatakse depressiivsete joontega inimesi teiste poolt sagedasti ära. Iseloomujoonte poolest püüavad nad arendada neid jooni, mis seda suhet kinnistavad (tagasihoidlikkus, vähenõudlikkus, kaastunne, omakasupüüdmatus). Lõpptagajärg läheb depressiivsete joontega inimestele kalliks maksma.
annaabi.ee 
