(rog vana). Lingvistilise hariduseta emakeelne kõneleja ei ole teadlin täiendavas jaotumises olevatest allofoonidest. Keele struktuurireegleid omandades on ta alateadlikult õppinud selliseid häälikuid samastama, kuna nende erinevus on keelesüsteemi seisukohast liiane. Foneetilise läheduse aste võib vahelduda ja täiendavas jaotumises olevate allofoonide erinevused võivad olla mõnikord päris suured. Täiendav jaotumine tuleb sageli koartikulatsioonist. Põhjus on kõnemoodustustasandi automaatses prtsessis assimilatsioonis. Sellega ongi seletatav,miks kõneleja ei ole teadlik automaatsusest tulenevatest allofoonidest. Kui allofoonid on kuuldavalt erinevad, on tegemist märgatavate ehk ekstrinssete allofoonidega. Märkamatute eks intrinssete allofoonide erinevused on tajupiiritagused, nende erinevus pole kuuldav. Intrinsseid allofoone ei märgita tavaliselt ka fonetilises transkriptsioonis, v.a kõige täpsemates.
mida põhjustab keeletipu vibreerimine: /r/ (üks väring või mitu) 6. poolvokaalid (nim ka poolkonsonantideks),keele ja huulte asend sarnaneb vokaalidele, kuid silbi moodustamisel käitub konsonandina: /j, v/ 11. Mis on koartikulatsioon ja millised on selle ilmingud? Koartikulatsioon e kaasahääldus · Inimkõnes ei ole häälikud isoleeritud, vaid on pideva kõnevoolu ja häälikujärjendi osad · Õpetus koartikulatsioonist foneetika haru, mille ülesandeks on selgitada, kuidas häälikud kõnes üksteist mõjutavad Kitsamas mõttes tähistab koartikulatsioon kõnevoolus järjestikuste häälikute moodustamise osalist samaaegsust · Koartikuleerimine on kõne ökonoomse esituse võimalus Järgneva hääliku mõju eelneva hääliku hääldusele nim regressiivseks koartikulatsiooniks nt kuu, keel · Eelneva hääliku mõju järgneva hääliku hääldusele nim progressiivseks
annaabi.ee 
