rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920 aasta põhisedause kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament-Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Seega, presidenti ametikohta ei loodud. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt parteid. Kuna erakondi oli palju, ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitused. Vastuoldue tõttu osutusid koalitsioond ebapüsivaks ja enamik lagunes kiiresti. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist. Eelnevale põhinedes saab õelda, et paljud tehased ja ärid läksid pankrotti ja tööpuudus kasvas. Sellele põhinedes saab õelda, et kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest
Kordamine 1. EV 1920-1940 sisepoliitika ? Demokraatlik Eesti 1918 1934 : - Seaduslik võim : Riigikogu - Valitsuse tegevust juhtis Riigivanem ( president + peaminister ) - Koalitsioonivalitused - Mitmeparteisüsteem - 12.märts 1934 teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde Autoritaarne Eesti 1935 1940 : - Riigikogu saadeti laiali - Erakondade tegevus lõpetati ja loodi riiklik ainupartei Isamaaliit - Ajakirjandus allutati järelvalvele - Olulisematele asutustele kehtestati range kontroll - Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena 2. EV 1920 1940 välispoliitika ?
annaabi.ee 
