Nii kujutab valitsus eesotsas peaministriga endast riigi poliitilist juhtkonda, kes võtab kollegiaalselt vastu otsuseid täidesaatva võimu nimel. Peaministri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul ning tavaliselt on ta valitsuse moodustanud parteidest ehk koalitsioonist enim hääli saanud erakonna liider. Peaministri roll valitsuses ning tema suhted teiste ministritega sõltuvadki tihtipeale sellest, milline on peaministri juhitud erakonna asend võrreldes koalitsioonikaaslastega, ent riigielu olulistes küsimustes jääb lõplik sõna siiski Riigikogule kui seadusandlikule võimule. Peaminister ja ministrid annavad ametisse astudes Riigikogu ees järgmise ametivande: "Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele."
valitsuse moodustamise ettepanek ka mõnele teisele poliitikule, kelle ta usub valitsuse moodustamiseks võimelise olevat. Kui peaministrikandidaat pälvib valitsuse moodustamiseks Riigikogu enamuse toetuse, esitab ta ministrikandidaadid riigipeale ametisse nimetamiseks. Peaministri tähendus ja roll valitsuses ning tema suhted teiste ministritega sõltuvadki tihtipeale sellest, milline on peaministri juhitud erakonna positsioon Riigikogus võrreldes koalitsioonikaaslastega ning kuivõrd mõjukas on peaminister oma erakonna sees. Tulenevalt proportsionaalsest valimissüsteemist on Eestis reeglina koalitsioonivalitsus vähemalt kahe osapoolega. Vabariigi Valitsuse liikmed ehk ministrid kuuluvad tavaliselt Riigikogus enamuse kohti võitnud erakondadesse. Ajuti on Eestis võimul olnud ka vähemusvalitsusi, kuid seda poliitilise kokkuleppe tulemusena, mille järgi vähemalt riigieelarve vastuvõtmisel toetab valitsust ka mõni koalitsiooni mittekuuluv erakond
annaabi.ee 
