riikliku reeguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud. 2.1.3. Prantsusmaa (Vt. ka õpik lk.101-102; 127-130; 153-155): 29* Peale I maailmasõda toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Prantsusmaast sai industriaalriik. (tööstusel põhinev riik). 30* Sisepoliitilist elu iseloomustasid: paljupartelisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused. Kuna koalistiooni kuulus palju parteisid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, siis olid tavalised valitsuskriisid ja valitsuste vahetused. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust; ühe valitsuse kestvus oli keskmiselt pool aastat. 31* Suur majanduskriis algas Prantsusmaal võrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933.a.) nin jäi venima. Selle põhjuseks oli Prantsuse valitsuste suutmatus ette võtta radikaalsemaid (ja samas ka
Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reeguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud. Prantsusmaa. Peale I maailmasõda toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Prantsusmaast sai industriaalriik. (tööstusel põhinev riik). Sisepoliitilist elu iseloomustasid: paljupartelisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused. Kuna koalistiooni kuulus palju parteisid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, siis olid tavalised valitsuskriisid ja valitsuste vahetused. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust; ühe valitsuse kestvus oli keskmiselt pool aastat. Suur majanduskriis algas Prantsusmaal võrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933.a.) ning jäi venima. Selle põhjuseks oli Prantsuse valitsuste suutmatus ette võtta radikaalsemaid (ja samas ka ebapopulaarseid) samme kriisi leevendamiseks- näiteks maksude tõstmist
annaabi.ee 
