säilinud. Kokkuvõtteks jääb fikseerunud alleel või geeniliin ja teised liinid on geenitriivi tagajärjel populatsioonist kadunud. Koalestsentsiteooria modelleerib kõigi valimisse sattunud geenide/järjestuste ühendamist minevikus kuni viimase ühise eellase leidmiseni (MRCA). Koalestsentsiteooria ühendab mudeleid, mis ennustavad vanemate-järglaste suhteid ajas tagasivaatavalt. 3. Selgita kahe liini koalestseerumist ja oodatavat koalestsentsiaega sõltuvalt populatsiooni efektiivsest suurusest! W-F ideaalpopulatsioonis Ne = N. Tõenäosus, et 2 indiviidil või geenikoopial on sama vanem eelmises põlvkonnas on 1/(2N). Kui 2 indiviidil on sama vanem eelmises põlvkonnas, siis need liinid ühinevad (koalestseeruvad) ja liine jääb 1 võrra vähemaks. Kui viimased 2 alles jäänud liini ühinevad, oleme jõudnud MRCAni. Intensiivsem triiv tähendab, et fikseerumine saabub keskmiselt rutem
Natalja Selle geeni viimane ühine eellane asus indiviidis, kes pärandas vähemalt kaks koopiat sellest geenist ja nende järeltulijad on tänaseni säilinud. Geenitriivi tagajärjel osad liinid jäävad, teised kaovad.Lõpuks jääb alles ainult 1 liin, teised kaovad. Liinide sorteerumise tulemusel muutuvad alampopulatsioonid üksteisest erinevaks. Ei; töötab minevikust kuni viimase õhise eellase leidmiseni. 3. Selgita kahe liini koalestseerumist ja oodatavat koalestsentsiaega sõltuvalt populatsiooni efektiivsest suurusest! Natalja Selleks, et selgitada kahe liini koalestseerumist, tuleb teha koalestseerumise mudel, millega saab ennustada koalestsentsi aegu ja seda, kui varieeruvad nad on. Selleks, et teada oodatavat aega koalestseerumiseni, on vaja teada koalestseerumiste sagedust, mis on üksüheses vastavuses geenitriivi kiirusega ehk populatsiooni efektiivse suurusega. W-F populatsioonis on see N=Ne
annaabi.ee 
