sisaldavad nii mittepolaarset-hudrofoobset gruppi kui ka polaarsethudrofiilset gruppi. Sellised molekulid tungivad polaarsete gruppidega vee molekulide vahele, kutsudes sellega pindkihis esile molekulidevaheliste joudude norgenemise, mis omakorda viib pindpinevuse langusele. · Emulsioonide moodustamisel pindpinevus oli- ja vesifaasi vahel vaheneb. See aitab olist tekkida piisakesi ja sailitada neid dispergeeritud olukorras. Kui faasidevaheline pindpinevus on null, siis pohjustab piisakeste koaleerumist, aga piirpindadel olev surfaktandi monokiht vahendab kokkuporge voimalust. 30. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsiooniks nimetatakse aineosakeste iseeneslikku kogunemist pindkihti ja aine kontsentratsioon pindkihis uletab aine kontsentratsiooni faasi sisemuses. Iseeneslikult saavad pindkihti koguneda vaid need ained, mis pohjustavad pindpinevuse e. pinna vabaenergia vahenemist. On olemas kaks adsorptsiooni tuupi:
hüdrofiilset gruppi. Sellised molekulid tungivad polaarsete gruppidega vee molekulide vahele, kutsudes sellega pindkihis esile molekulidevaheliste jõudude nõrgenemise, mis omakorda viib pindpinevuse langusele. Emulsioonide moodustamisel pindpinevus õli- ja vesifaasi vahel väheneb. See aitab õlist tekkida piisakesi ja säilitada neid dispergeeritud olukorras. Kui faasidevaheline pindpinevus on null, siis põhjustab piisakeste koaleerumist, aga piirpindadel olev surfaktandi monokiht vähendab kokkupõrge võimalust.
hüdrofiilset gruppi. Sellised molekulid tungivad polaarsete gruppidega vee molekulide vahele, kutsudes sellega pindkihis esile molekulidevaheliste jõudude nõrgenemise, mis omakorda viib pindpinevuse langusele. Emulsioonide moodustamisel pindpinevus õli- ja vesifaasi vahel väheneb. See aitab õlist tekkida piisakesi ja säilitada neid dispergeeritud olukorras. Kui faasidevaheline pindpinevus on null, siis põhjustab piisakeste koaleerumist, aga piirpindadel olev surfaktandi monokiht vähendab kokkupõrge võimalust.