Vähesel määral valguslaine siiski sumbub. Peamiselt on see põhjustatud: 1) Mehaanilistest teguritest, kus sumbuvus sõltub näiteks optiliste fiibrite ühenduskohtade ja pistikute kvaliteedist, samuti fiibri painderaadiusest. 2) Tehnoloogilistest teguritest, kus sumbuvus sõltub kvartskiu ja kattekihi materjalist, nende kvaliteedist, aga ka lainepikkusest. Tänapäeval on optilise fiibri sumbuvus 1 GHz sagedusel suurusjärgus 0,2-2 dB/km (võrdluseks: koaksiaalkaablis on 1 Mhz sagedusel sumbuvus 2,5 dB/km ja 1 GHz sagedusel 50 dB/km). Sumbumist põhjustab signaali hajumine keskkonna ebatasasustel ehk laine levimine mitte ainult vajalikus suunas. Mida suurem on lainepikkus, seda vähem valgust fiibris hajub ja seda vähem kiirgus sumbub. 8 Valguskaabli tööpõhimõte
Koaksiaalkaabli liinijuhe on valmistatud vaskpunutisest võrgu kujul ja paikneb kontsentriliselt liini sisemise juhtmega. Sisemine ja välimine juhe on teineteisest isoleeritud elastse kõrgsagedusdielektrikuga. Vaskvõrk on pealt kaetud dielektrilise väliskattega. Koaksiaalkaabli elektriväli E ja magnetväli H asuvad sisemise juhtme ja punutisest võrgu vahel, seepärast kiirguskaod puuduvad. Vaskvõrk on ekraan, mis kõrvaldab väliste elektromagnetväljade mõju kaablile. Koaksiaalkaablis tekivad kaod peamiselt sisemises juhtmes, sest tema pindala on väiksem kui välimisel – vaskpunutisest võrgul. Koaksiaalkaablit kasutatataks ülikõrgsageduslike võnkumiste edastamiseks kuni sagedusteni 3 GHz. Suuremate sageduste edastamiseks kasutatakse õõnesliine ehk lainejuhte. Lainejuhe on metallist ristkülikujulise ristlõikega õõnes juhe. Pidev, täielikult liini kattev isolaator moodustab ekraani, mis viib kiirguskaod miinimumini
, “intermodulation noise” - kui saatjas või vastuvõtjas on mingeid mittelineaarseid osi. Muidu on sidesüsteemi väljund võrdne sisend * mingi konstant aga mittelineaarsuse puhul nii ei ole, põhjustavad vigased seadmed või liiga suur signaali tugevus. Ülekostvus – Crosstalk – näiteks telefoniga rääkides kui kuuled kellegi teise kõnet pealt. Põhjustab sideliini(vaskjuhtme) ligiduses asuv teine juhe mis indutseerib voolu kasutatavas liinis. Samuti tekib see koaksiaalkaablis mis kannab mitut signaali korraga, või siis mikrolaineantennide puhul, kui võetakse vastu soovimatuid signaale. Kuna eelmised häireliigid on suhteliselt ennestatava iseloomuga ja püsiva suurusega siis on nende vastu võimalik võidelda. Impulssmüra – telefoni puhul suvaline krõbin ja muu taoline. Analoogsignaali puhul ei ole väga häiriv kuna signaal sellest ei muutu, edasi tulev on ikka arusaadav ega muutu kuidagi teistsuguseks
annaabi.ee 
