pooride ja kiudkestade aurab munast vett säilitamise ajal ning toimub gaasivahetus inkubeerimise ajal. Munakoor Munakoore paksus ja tugevus on munade tootmisel tähtsamaid omadusi. Eri linnuliikide munakoore paksus on 0,2...1,6 mm. Munakoore paksus ja tugevus sõltuvad mitmetest teguritest, nagu tõust ja liinist, muna kujust ja suurusest, söötmis- ja pidamistingimustest, stressist ja haigustest. Temperatuur Muna koaguleerumistemperatuur on 57 °C. Terve kanamuna võib jahtuda ilma külmumata -1...-2 °C-ni. Pikem säilitamine temperatuuril -3...-4 °C viib külmumise järel muna purunemisele. Munas toimub ka gaasidevahetus. Terve viljastamata kanamuna eraldab päevas 3,5 mg CO2. Samal ajal aurub munast pidevalt vett. 10 °C temperatuuril ja 80% suhtelise õhuniiskuse juures kaotab kanamuna iga päev 0,015 g vett (ca 0,25% muna massist). Kuidas tekib muna
Süsivesikud 1,00 1,0 0,9 Mineraalained 0,98 1,1 0,6 95,1 Brutoenergia (100 g) kcal 163 kJ 682 Kaltsiumkarbonaat 98,3 Kaltsiumfosfaat 0,84 Kanamuna tihedus (erikaal) on 1,071,09 g/cm3 Koaguleerumistemperatuur: terve muna 57 ºC munavalge 5560 ºC rebu 5670 ºC Külmumistemperatuur: munavalge 0,45 ºC rebu 0,65 ºC Kanamuna standard Tootmise ja tarbimise seisukohalt olulisimaks tuleb pidada muna kvaliteedi- ja suuruse nõudeid. Munad jagatakse kolme kvaliteediklassi: A, B ja C. Viimasesse, C klassi kuuluvad A- ja B- klassi nõuetele mittevastavad munad ja need ei kuulu realiseerimisele kaubandusvõrgus.
Proteiin 12,51 16,6 10,6 3,3 Rasv 10,56 32,6 0,03 Süsivesikud 1,00 1,0 0,9 Mineraalained 0,98 1,1 0,6 95,1 Brutoenergia (100 g) kcal 163 kJ 682 Kaltsiumkarbon 98,3 aat Kaltsiumfosfaat 0,84 Kanamuna tihedus (erikaal) on 1,07–1,09 g/cm3 Koaguleerumistemperatuur: terve muna 57 ºC munavalge 55–60 ºC rebu 56–70 ºC Külmumistemperatuur: munavalge –0,45 ºC rebu –0,65 ºC Kanamuna standard Tootmise ja tarbimise seisukohalt olulisimaks tuleb pidada muna kvaliteedi- ja suuruse nõudeid. Munad jagatakse kolme kvaliteediklassi: A, B ja C. A-klassi ehk värsked munad ei tohi olla enne ega pärast sorteerimist pestud ega eelnevalt mingil viisil puhastatud
Rasv 10,56 32,6 0,03 Süsivesikud 1,00 1,0 0,9 Mineraalained 0,98 1,1 0,6 95,1 Brutoenergia (100 g) kcal 163 kJ 682 Kaltsiumkarbonaat 98,3 Kaltsiumfosfaat 0,84 Kanamuna tihedus (erikaal) on 1,07–1,09 g/cm3 Koaguleerumistemperatuur: terve muna 57 ºC munavalge 55–60 ºC rebu 56–70 ºC Külmumistemperatuur: munavalge –0,45 ºC rebu –0,65 ºC Kanamuna standard Tootmise ja tarbimise seisukohalt olulisimaks tuleb pidada muna kvaliteedi- ja suuruse nõudeid. Munad jagatakse kolme kvaliteediklassi: A, B ja C. Viimasesse, C klassi kuuluvad A- ja B-klassi nõuetele mittevastavad munad ja need ei kuulu realiseerimisele kaubandusvõrgus.
Keskmiseks kanamunade massiks on 55...65 g, haudemunadeks sobivate munade keskmine mass on piirides 50...75 g. Väikesteks peetakse mune massiga alla 53 g, keskmisteks 53...63 grammiseid, suurteks 63...73 grammiseid, väga suurteks vähemalt 73-grammiseid. Munade mass tavaliselt suureneb koos kana vanusega. Ebanormaalsetes munades võib leiduda ka võõrkehi vereplekke, mis võivad rebule sattuda munarebu vabanemise ajal folliikulist. Muna koaguleerumistemperatuur on 57 ° C, munavalgel 55...60 ° C, rebul 56...70 ° C. Brutoenergiat (kcal/g) on munavalgel 5,7, rebul 8,1. Munavalge külmub temperatuuril 0,45 ° C, rebu 0,65 ° C. Terve kanamuna võib ilma külmumata jahtuda 1...2 ° C-ni. Pikem säilitamine temperatuuril 3...4 ° C viib külmumise järel muna purunemisele. 5. Vutikasvatus. 2.1. Vuttide bioloogilised iseärasused Vuti nimetuse all tuntav farmilind pärineb põldvutist ( Coturnix coturnix).
annaabi.ee 
