· liha ahjus küpsetades - praepannile moodustub praeleem; · heeringat soolates - kala muutub kõvaks ja eraldub ohtralt vedelikku. Koaguleerumine ehk kalgendumine - valgud koaguleeruvad temperatuuri tõustes. Lahtipakitud valkude ahelad kinnituvad üksteise külge ning valguahelate vahel tekivad sidemed. Selliselt omavahel seotud valguahelad seovad vee molekule ning seetõttu tekib koaguleerumise tulemusena geel. Praktikas avaldub: · Muna keetmisel või praadimisel kalgendub munavalge kõrge temperatuuri tõttu. · Piima hapendamisel toimub piimavalkude kalgendumine ja saaduseks võib olla hapupiim, kohupiim, juust. Desagregatsioon - koaguleerunud valkude edasisel kuumutamisel muutub geel järjest
Tüsistuse esinemise sagedus on harvem, kui protseduuri teostatakse ultraheli kontrolli all. Ultraheli tehakse esimesest aksillaarjoonest kuni paravertebraaljooneni ning vedeliku kogumise koha ülemisest servast kuni alumiseni. Protseduuri käigus on keelatud köhimine, sügavalt hingamine ja liigutamine, kuna sellega võib kaasneda kopsu-vigastus. Proovimaterjal tuleb tuua kohe laborisse peale võtmist. Saata tuleb kogu kättesaadav vedelik. Materjali koaguleerumise vältimiseks võib lisada hepariini. Vedelik kogutakse vastavalt vajadusele mitmesse steriilsesse 50 ml katsutisse. Pleuravedelik säilib toatemperatuuril 30 minutit erinevateks uuringuteks. +2kraadi kuni 8+ kraadi juures sõltuvalt uuringust, mida on vaja teha, võib materjal säilida kas päeva või ainult 3 tundi5. Astsiidivedelik Astsiidiks nimetatakse patoloogilist vedeliku kogunemist peritoneaalõõnes. Astsiidiga