epohh ajajrk, ajastu rahhiit ainevahetushaigus D-vitamiini puudusest krahh jrsk kokkuvarisemine, tielik nurjumine jajameelne laokil mtetega kasahh Turgi rahvas herbitsiid - umbrohumrk hieroglf mistet/silpi thistav kirjamrk hiromant ketark, kejoonte jrgi ennustaja histoloogia - koepetus honorar (autori)tasu horisont vaatepiir, silmapiir humaanne inimlik hrgutis delikatess, maiuspala, peibutis hlve - krvalekalle allikas/hallikas lte/hallivitu hbima tarduma, kalgenduma, koaguleeruma aar/haar pinnamt 100m2 this a/haru aare/haare vrisvara/tehtava ulatus, haaramine agu/hagu koidueelne hmarus, koit/maharaiutud peened puud, oksad, vsa ind/hind emaslooma sugukihu; tegutsemisiha/vrtus arutama/harutama aru pidama, kaalutlema/slmest, pakendist vm lahti pstma, hargnema panema arlatan - asjatundjana esinev vhik/petis eik - himupealiku, klavanema, krgvaimuliku, petlase tiitel araabiamaades tekstoloog - tekstikriitika, tekstide ehtsuse, igeima kuju jms uurija
juures on praktiliselt kogu süsinik martensiidist eraldunud ja terase struktuur koosneb ferriidist ning väga väikestest ümaratest tsementiiditeradest. Nüüd on ka täielikult kõrvaldatud sisepinged, terase kõvadus on vähenenud ning sitkus suurenenud ja teras on väga elastne. 3. 500 C tsementiiditerad hakkavad koaguleeruma. Tänu sellele koosneb struktuur ferriidist ja suurematest tsementiiditeradest. Sellist struktuuri nimetatakse noolutussorbiidiks.
jääkausteniiti, kõvadus nende noolutustemperatuuride korral ei suurene. Süsiniku aatomite difusioonist tulenevalt algab karbiidide teke. 2. 400°C praktiliselt kogu süsinik on martensiidist eraldunud ja terase struktuur koosneb ferriidist ning väga väikestest ümaratest tsementiiditeradest. Sellist struktuuri nimetatakse noolutustroostiidiks. 3. 550°C tsementiiditerad hakkavad koaguleeruma. Tänu selle koosneb struktuur ferriidist ja suurematest tsementiiditeradest. Sellist struktuuri nimetatakse noolutussorbiidiks. Karastamisel: 1. Vees tekib martensiit 2. Õhus austeniit laguneb ja tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidisegud. 3. Õlis austeniit laguneb ja tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidisegud.