aastatel 15561557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel. Selle põhjusteks olid lisaks sisepingetele aga ka välismaiste valitsejate, eestkätt Preisimaa hertsogi Albrechti, Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I ja Poola kuninga Zygmunt II Augusti huvid, Christoph von Mecklenburgi Riia peapiiskopi koadjuutoriks määramisel. Kõige suurem häda oligi selles, et Liivimaa maapäeval otsustati et ilma kõigi maaisandate nõusolekuta ei või kohalike riikide koadjuutoriteks saada ilmalikud valitsejad või nende pärijad (vürstisoo esindajad), selle lepingu kinnitas ka peapiiskop. AGA seda lõpuks tehti. Liivi sõja põhjuste küsimus. Maapuudus: 1550. aastatel oli Moskva tsaaririik pidevalt sõdinud. Sõjaväe kasvades tekkis maapuudus, kuna teenistuse eest jagati maad. Liivimaa oli nõrk naaber, kelle käest oli võimalik kergelt saada talupoegadega hõivatud maad. Kohe pärast vallutust hakatakse maad jagama.
saartel. Kuna Wilhelmil puudus suur sõjaline jõud ning välismaised toetajad ei saanud teda aidata, tõmbus ta Läänemaalt tagasi ja loobus Saare-Lääne piiskopitoolist. Koadjuutorivaenus- 1556-1557- Koadjuutirosõda ordu ja peapiiskopi vahel, mis andis tunnistust jätkuvatest lahkhelidest Liivimaal. Konflikti põhjustas Riia peapiiskop Wilhelm oma liitlaste tegevus, mis läks vastuollu Liivi ordu huviga. Lepiti kokku, et ilma kõigi maaisandate nõusolekuta ei või kohalike riikide koadjuutoriteks saada ilmalikud valitsejad või nende pärijad. Lepingust peeti kinni, kuid 1550. aastate alguses hakkas peapiiskopi venna hertsog Albrechti mõjuvõim Läänemere ääres suurenema ning otsustas sekkuda Liivimaa poliitikasse. 1553. aastal pakkus hertsog Albrecht peapiiskopile välja, et vennast Christophist võiks saada ta koadjuutor ning peapiiskop nõustus. 1555. aastal saabus 18-aastane hertsog Christoph, kuid teda ei kinnitatud ametisse
annaabi.ee 
