Adaptsioonid ei ole täiuslikud (lokaalse adaptiivsuse lõks; trade-off). Suguliselt paljunevais populatsioonides levib adaptsioon kiiremini, sest ta saab levida ka horisontaalselt. Koadaptsioon on omavahel (sümbioosis või parasitismis) seotud liikide koos kohanemine (nt patogeen ja peremees, jänes ja hunt), mille puhul saab mõnikord rääkida ka koevolutsioonist (mitte alati, sest koos võidurelvastumise kasutegur on kokkuvõttes 0). Koadaptsiooni mõistet kasutatakse selges tähenduses- kui mitme eri liigi organismi vastastikku seonduvat kohanemist. Siia kuuluvad mitmed adaptiivsed muutused, mis iseloomustavad( kindlustavad) sümbioosi, kuid ka adaptsioonid, mida sümbioosiks niisama lihtalt kutsuda ei saa. Väljendada võiks seda nii- " vastastikune talumine, et ei läheks hoopis halvemini". Seda viimast illustreerib näiteks tõsiasi, et taudid algavad
värvust muuta; kaladel reguleerida soola sisaldust organismis; kohastumus laiale toidulauale jne.) 3) arenguline paindlikkus (nt lihaste tugevnemine kehalise töö tegemisel; erütrotsüütide hulga suurenemine kõrgmäestikus elades jne.) koadaptsioon – mitme eri liigi organismide vastastikku seondunud kohanemine. koadaptsiooni olemasolu on viiteks koevolutsiooni võimalusele, kuid mitte selle tõestuseks. koevolutsioon – kahe liigi mõlemapoolne kohanemine üksteisele (mitte siis ainult keskkonnale) – ühe liigi evolutsiooni mingi aspekt mõjutab teise liigi evolutsiooni järjestikune evolutsioon – nt: taimel tekib toksiin, siis kahjuril vastumürk, seejärel taimel uus toksiin jne. parasiidi-peremeesorganismi koevolutsioon – viiruse vallapääsemisel