haigustest ja vaenlastest. Kuuendas peatükis kirjutan koaaladele jahipidamisest ja nende kaitsest. Peatükid valisin sellised sellepärast, et saada parem ülevaade koaalast, kui liigist. Näha nende eri- ja omapära. Loodan, et käesolev referaat annab üldise ülevaate koaalade elust. Joonis 1. Koaaladel on kohev karusnahk. Minevik ja leviala «Koaala» tähendab Uus-Lõuna-Walesi suguharude keeles «ei joo». Koaalat on esimest korda mainitud tundmatu autori poolt, tema aruandes reisist Sinimägedesse 1798. aastal. Samal aastal lasi esimese tõendusmaterjali kuberneri sekretär John Price. Tundmatu autor kirjutab et Sinimägedes elab loom nimega kullavain, kes välimuselt sarnaneb Lõuna Ameerika laisikuga. Teadusele avastati koaala merelaevastiku ohvitseri F. Ballieri poolt 1802. aastal. Esiteks muretses ta koaalanaha, hiljem aga ka elusa looma.
toitmiseks. Paljud kukkurloomad, sealhulgas opossumid, kuskuslased, puukängurud ja koaalad on kohastunud eluga puuvõrades. Neil on haardkäpad ja teravad küünised ronimiseks ning osal ka haardsaba, mis talitleb puuokstest kinnihoidmisel nagu lisajalg. Puukängurud elavad troopilistes metsades, kus nad toituvad lehtedest ja viljadest. Neil on pikemad eesjäsemed ja lühemad tagajäsemed kui maa peal elavatel sugulastel. Koaalad Koaalat nimetati vanasti kukkurkaruks. Ta on kukkurloom, kes kuulub kuskulaste sugukonda. Koaala elutseb Ida- Austraalia eukalüptimetsades puu otsas, pikkus 70- 80 cm, kaalub kuni 16 kg. Koaala on jässakas ja sabatu. Kukkur avaneb tal taha. Poegi on tal üks harvem kaks. Kui poeg on kukrust väljunud, umbes 9 kuu vanuselt, kannab ema teda seljas ning toidab piima ja erilise sooleeritisega. Eukalüptilehed pole kuigi toitvad, sellepärast puhkavad nad kuni 18 tundi
annaabi.ee 
