Siin on mitmeid arheoloogilisi mälestisi: väikeste lohkudega kultusekivi, ohvrikivi, muistne rauasulatuskoht ja kivikalmed. Joonis 1. Uugla küla asukoht Ümbruskonna üht vanimat, Uugla mõisat (saksa k Udenküll) on esmamainitud 1323. aastal - tollal asus seal Läänemaa ühe mõjukaima aadliperekonna Farensbachide (Varnsbekede) maavalduste keskus. 18. sajandi algul kuulus mõis von Knorringitele, hiljem oli ta 19. sajandi keskpaigani von Schulmannide valduses ja veelgi hiljem taas von Knorringite käes. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ludwig von Knorring. 3 Joonis 2. Uugla mõisa peahoone varemed. Mõisahoone esist piklikku ovaalset väljakut ääristasid peahoonega sümmeetriliselt paiknenud kõrvalhooned. Kaasajal on need hävinud, varemeis või tundmatuseni ümber ehitatud. Park on risustunud, algne suurejooneline ovaalne auring on vaevalt äratuntav, kuna on tugevalt kinnikasvanud.
aastal rajatud Maria vaeslastekodu vaeste tüdrukute kasvatamiseks ja toetamiseks kuni leerini;1834. aastal asutatud ja 1875. aastal asutatud II lasteaed; 1898. aastal rajatud poisslaste lastekodu; töötute varjupaik koos supiköögiga aastast 1890 ning mitmed 7 kooliasutused. Põhja-Eestis tegutses pikka aega Knorringute perekonna initsiatiivil asutatud nn Knorringite asutus, kodu 12-le aadlisoost tüdrukust orvule Vihterpalus (Roosileht, lk 286). 1.1. Sotsiaalse probleemi mõiste Sõna ,,sotsiaalne" on mitmetähenduslik -- argitasandil peetakse seda indiviidi omaduseks (sotsiaalne inimene otsib kontakte). Sotsiaalpoliitilistes diskussioonides haakub ,,sotsiaalne" väärtussüsteemiga, vastandudes majandusele. Sotsiaalpsühholoogias nimetatakse sotsiaalseks igasugust inimeste vastastikust mõju, tasandist olenemata,
pastor Ernst Glücki lesele, kelle perekonnas oli kasvanud keisrinna Katariina I. 1743. aastal sai mõisa omanikuks Francois Guillemot de Villebois. Sel ajal, 1740ndate lõpus, püstitati mõisa kahekorruseline algselt kahe mantelkorstnaga kroonitud poolkelpkatusega barokne peahoone, mis tollal oli Lõuna- 23 Ahja mõisa peahoone esifassaad. Foto: Kersti Siim 2016 Eesti üks luksuslikumaid. 1766. aastal läks mõis von Liphartide valdusse. Hiljem oli mõis veel von Knorringite ja von Löwis of Menarite omanduses. 1819. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Braschidele. 20. sajandi algusest pärinevad ka rikkalik fassaadidekoor ja ärklilaadne hulknurkne juurdeehitus keskrisaliidil. 1929-1997 tegutses mõisahoones kool.16 Mõisa peahoone projekt pärineb tõenäoliselt
annaabi.ee 
