Esimese hariduse sai ta Tallinna gümnaasiumis, mille järel läks Saksamaale Kieli ülikooli usuteadust õppima. Töötas: 1713. aastast töötas Thor kirikuõpetajana Tallinna lähedal Jüri kihelkonnas. 1715 valiti Anton Thor Helle Eestimaa konsistooriumi erakorraliseks ja 1721 korraliseks assessoriks. Alates 1740. aastast hooldas ta lisaks Jüri kogudusele ka Kose kogudust, 1742. aastast määrati ta Ida-Harjumaa praostiks. Eraelu: 1713. aastal abiellus Thor Helle Jõhvi pastori Knieperi tütre Catharine Helenega, kellega tal oli üks tütar. Teistkordselt abiellus Thor Helle 1725. aastal Tallinna pürjermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega tal oli viis poega kaugematest. . Järeltulijad.: Tema järeltulijatest pole aga midagi teada ning arvatakse, et suguvõsa on lõplikult välja surnud. Piibli tõlkimine eesti keelde: H. Gutsleffi ja A. Thor Helle eestvedamisel tõlgiti alguses ära ,,Uus-Testament" aga Thor
Tagasi tulek kodumaale: Tema tagasituleku ja Põhjasõja-aegse käekäigu kohta puuduvad andmed. 1713. aastast töötas Thor Helle kirikuõpetajana Tallinna lähedal Jüri (St. Jürgens) kihelkonnas, 1715 valiti Thor Helle Eestimaa konsistooriumi erakorraliseks ja 1721 korraliseks assessoriks. Alates 1740. aastast hooldas ta lisaks Jüri kogudusele ka Kose (Kosch) kogudust, 1742. aastast määrati ta Ida-Harjumaa praostiks. Isiklik elu: 1713. aastal abiellus Thor Helle Jõhvi (Jewe) pastori Knieperi tütre Catharine Helenega, kellega tal oli üks tütar. Teistkordselt abiellus Thor Helle 1725. aastal Tallinna pürjermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega tal oli viis poega. Tema kaugematest järeltulijatest pole aga midagi teada ning arvatakse, et suguvõsa on lõplikult välja surnud. Eesti kultuurikihi kasvatamine: Eesti kultuurikihi kasvatamisse on Jüri pastor Thor Helle andnud austust vääriva panuse kolme raamatuga