· Kaotati feodaalkord- neis, kus see veel eksisteeris, siis selle tulemustel see kaotati. V.a Venemaa! · Tsunftisudlus ja majanduspiirangud kaotati. · Kodanike juriidiline võrdõiguslikus- tsiviilkoodeks võteti eeskujuks. · Rahvusliku eneseteaduse tõus. Vastuolusid oli palju kohtades · Tõi kaasa üldise sõjaväe kohustuse. Viini kongress Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni ajajärgule tegi lõpu Viini kngress, mis oli 1814-1815. Euroopa riikide kongress Viinis. · Et paika panna riigipiirid. · Korrastada poliitilist süsteemi Euroopas. Prantsusmaad koheldi kui suurriiki ja võeti võrdväärse partnerina KUIGI tema pärast olid need sõjad ja asjad. Viini kongressil lähtuti kolmest põhimõttest: · Legitiimsus põhimõte- seaduslikuse põhimõte- seetähendas seda, et enne Prantsuse revolutsiooni valitsenud dünastiate võim tuli taastada.
Tagajärjeks oli veresaun:ligi sada tapetut ja mitusada haavatut. Järgmisel päeval, 17.okt avaldati peterburis keisri manifest, millega ta oma alamatele lubas kodanikuvabadusi ja rahvaesindust. Manifestis lubatud õigusi ära kasutades moodustas Jaan Tõnisson juba olemasoleva baltisaksa partei kõrvale ka esimese eesti erakonna Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Novembris kutsuti Tõnissoni algatusel Tartusse kokku üle-eestiline rahvaasemike kngress, et otsida vastuseid programmilistes küsimustes. Kokku tuli palju esindajaid ja need esindajad jagunesid omakorda kaheks "Postimehe" ja "Teataja" suuna toetajad. Congress läks aga lõhki. Tõnissoni pooldajad jäid nn vähemusse ja pidasid oma koosoleku Bürgermusse saalis. Ülejäänud kogunesid ülikooli aulasse, ning pidasid Jaan Teemanti, M.Martna ja H.Pöögelmanni juhtimisel maha nn. Aulakoosoleku, millel nõuti Vene