- , ( , ) 2/3 . p = 2/3 n mw2/2 , (1-6) n m w2 . mw2/2 - . (1-6) ( ) - . - 2/3mw2/2 = kT (1-8) k k= 1,38 10-23 J/K , . (1-6) (1-8) V pV = nVkT (1-9) V N= nV 4. . , . ( .) pVµ = 8314 T ( ) µ, 1 ( ), : pv = R0T (1-19) R0 () R0= 8314/ µ , J/ (kgK) µ - , kg/mol R () R= 8, 314 J/ (molK) = 8314 J/ (kmolK) v , m3/kg V - , m3 R0 R0= 8314/ µ , J/ (kgK) 5. , . . pv - . . . .( pv- ?) pv- .2-3 , (Ia2, Ib2, Ic2, ....), , , .. l 1a2 >l 1b2 >l 1c2 . , , , .. . , . , (dv>0). pv- , . 6. , . ?????? C = c = 22,4 c` ; J/(kmoolK) Cp , Cv (isobaariline ja isohooriline mahterisoojused) , . , , . , .
antud ruumala. Need gaasi omadused mõjutavad tema erisoojust, mistõttu gaaside puhul arvestatakse ühte kolmest erisoojusest: massiühikule ( massi erisoojus), (kilo)moolile (moolerisoojus) ja mahuühikule (mahterisoojus). Massierisoojuseks (c) nimetatakse soojushulka, mis on vajalik 1 kg gaasimassi soojendamiseks 1 K võrra. Kui valemis (39) massi m puhul kasutada kilogrammi asemel kilomooli, siis saamegi erisoojuse kilomooli kohta (tähis C). Ühikuks SI-süsteemis on J/ (kmolK); süsteemiväliselt on kasutusel ka kkal/(kmolK) ja kal/(mol0C). Kilomoole on otstarbekas kasutada gaasiliste protsesside arvutustel, kuna universaalne gaasikonstant R , mis on vastavates valemites, väljendab ühe kilomooli gaasi tööd soojendamisel 1 K võrra jääval rõhul. Mahuühiku kasutamisel on ühikuteks (erisoojuse tähiseks siis c´) J/ m3K , kkal / ( m3K) , kal/( cm3K). Erisoojust mahuühiku kohta pole kõige otstarbekam kasutada,
annaabi.ee 
