PIISKOPILINNUST, NELJAS PEATÜKK TUTVUSTAB HAAPSALU PROMENAADI, VIIES RÄÄGIB HAAPSALU RONGIJAAMAST. OMA TÖÖ JAOKS KOGUSIN MATERJALI RAAMATUTEST JA INTERNETIST. HAAPSALU PAKUB MULLE HUVI JA MA TAHAN LINNA KOHTA ROHKEM TEADA SAADA. 3 1.HAAPSALU LINNA KIRJELDUS HAAPSALU ON VÄIKELINN EESTIS, MIS ASUB LÄÄNEMERE ÄÄRES HAAPSALU LAHE LÕUNAKALDAL JA ON LÄÄNE MAAKONNA HALDUSKESKUS. HAAPSALU PINDALA ULATUB 10,59 KM2ni. LINNA VANEM OSA PAIKNEB LOODES, KAHE OOSIGA POOLSAAREL, MILLE LÕPUS ON LAIDUDE AHELIK (HOLMID). LÄÄNES PAIKNEB PARALEPA RAND JA PARKMETS. NOOREM LINNAOSA JÄÄB LÕUNA POOLE NING LAIENEB MANDRI SUUNAS. HAAPSALUS ELAB 01. JAANUARI 2015 AASTA SEISUGA 10160 INIMEST, SEAL HULGAS 4511 MEEST JA 5649 NAIST. LINNA SÜMBOLITEKS ON LINNA VAPP (LISA 1) JA LIPP (LISA 2). HAAPSALU ON SAJANDEID TUNTUD SOOJA MEREVEE, RAVIMUDA JA VÄRSKE ÕHU POOLEST
Suurvee maksimum esineb tavaliselt jäämineku ajal (Allilender, 1997). Tavalistel aastatel hõlmab üleujutus ca 50 km2 suuruse ala, olles ühest küljest piiratud Kikepera rabaga, teisest küljest Kuresoo ja kolmandast Öördi rabaga.Viimase saja aasta jooksul on eriti suured üleujutused on olnud neljal aastal: 1923, 1931, 1951. ja 1956. Kõrgeim veetase registreeriti 1931. a. 25. aprillil Riisal 21,94 ja Aesoos 21,96 m ü.m.p. See põhjustas üleujutuse, mis ulatus 175 km2ni (Järvet & Karu 1999). Antud töös uuriti kaardianalüüsiga majandamise katkemisest tingitud maastikumustri muutust. Lähema vaatluse alla võeti Soomaa rahvuspargis Halliste luha mõlemal kaldal olev piirkond (joonis 1), mis administratiivselt jääb peamiselt Pärnu maakonna Tori valla Riisa külla; lisaks paarihektariline maatükk Viljandi maakonna Kõpu valla Tipu külast. Taimkatte uuringute eeesmärgiks oli kirjeldada veereziimi ja majandamisviisi mõju
annaabi.ee 
