ja performance kunstnik) · Tema kunsti vahendajaks sai Leo Castelli · 1979. a kolis New Mexico'sse · Tal on maalikunstnikust naine Susan Rothenberg · Tal on kaunite kunstide doktorikraad nii SFAI-st kui ka California Kunstide Instituudist Tema kunst: Tegeleb nii : · skulptuuri · fotograafia · neoonkunsti · video · jooniste · graafika ja · performance'iga. · Ka installatsioonidega. Tuntuimad tööd: Clown Torture (Piinamine Klouniga .. ) 1987 · Videoinstallatsioon Vices and Virtues (Pahed ja voorused) · Koosneb seitsmest neoonsest(?) sõnapaarist, mis ümbritseb ühe laboratooriumi ehitist: · Faith/lust, hope/envy, charity/sloth, prudence/pride, justice/avarice, temperance/gluttony, fortitude/anger (usk/iha, lootus/kadedus, heategevus/laiskus, ettenägelikkus/uhkus, õiglus/ahnus, mõõdukus/aplus, meelekindlus/viha) · Neoonlampidest sõnad on 7 jalga pikad. Pahed ja voorused:
ka ühiskonnas, kuid veel suuremat kahju teevad videomängud, mis imiteerivad ja demonstreerivad. Mitte kõik ei ole mõjutatud ühtmoodi, kuid üldist suhtumist, väärtuseid ja käitumist see mõjutab.(Philips, 2007) 1.2. Bobo efekt Üks parimaid demonstratsioone on 1961.a. Albert Bandura poolt. Ta näitas lühifilme lasteaia lastele. Pooled neist nägid meest plastik-klouni peksmas, teised aga leebeid pilte. Pärast filmi vaatamist lasti lastel mängida igasugu mänguasjadega, sealhulgas ka klouniga. Need, kes nägid klouni peksmist, tegid ka seda, ja kopeerisid detaile nagu sõnu jms. Selline mõju vägivaldsele sisule pole mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele. Igasse lastesaate tundi mahub umbes 20-25 agressiivset tegevust rohkem kui tippajal täiskasvanu saadetes ning on tõestatud, et saate sisu pole niivõrd oluline kui seda on tundide arv, mida kulutatakse vägivaldse sisu vaatamiseks. Videomängude mängijad reageerivad sokeerivatele piltidele ja
Aga universum seda ei tea, temal ei ole sellest aimugi. 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Cioran kirjeldab iniemst väga neagtiivsel toonil. Tema sõnul on inimene oma hoiakute, liigutuste ning tujude ori. Samuti kirjeldab Cioran inimest kui isekat olevust, kes on enda meelte ning ihade tallaalune. Ciorani sõnul on enamus inimesi osa nö hallist massist, kes kõik mõtlevad ja käituvad kollektiivselt ning ühtemoodi. Cioran võrdleb inimest ka klouniga, kelle trikid on otsakorral ning kes püüüab veel millegi tühisega muljet avaldada. Veel mianib Cioran, et inimesed püüdlevad tühiste sihtide poole ning tihti ei tea inimesed isegi, mille poole nad püüdlevad. 2. Mida arvab Cioran inimese elust? Cioran arvab inimese elust seda, et inimene ootab elult liiga palju. Kuna elu ei vasta tihti inimeste ootustele, siis pettub ta tihti ning pettumuste puhul on vastutavaks maailm. Inimene peab elus liialt
valgete säärte ja jalgade segadikus ja tõusid uuesti, puhudes, puristades, naerdes ning õhku ahmides ühel ja samal ajal. Kui kõik olid täiesti väsinud; joosti veest välja, piku-tati kuival kuumal liival ja kaeti end sellega; siis mindi jälle vette ja endine etendus algas otsast peale. Viimaks tuli neile pähe, et nende nahk on väga sarnane ihuvärvi trikooga; niisiis tõmbasid nad liivale sõõri ja etendasid tsirkust -- kolme klouniga, sest keegi ei olnud nõus seda uhket ametit oma kaaslasele loovutama. Seejärel tõid nad oma kuulikesed lagedale ja mängisid mitmesuguseid mänge, kuni see meelelahutus igavaks .muutus. Siis läksid Joe ja Huck veel kord suplema, kuid Tom ei julgenud, sest ta avastas, et ta oli pükse maha visates oma pahkluu ümbert maha raputanud ka latsut aja mao hammastest kee, ja imestas, et tal polnud vees seni krampe tulnud selle saladusliku nõidusvahendi kaitseta
annaabi.ee 
