Koolihirmu arvatakse esinevat kümnel lapsel tuhandest. Alati ei pruugi olla tegu koolifoobiaga, kui laps kardab kooli minna. See võib olla seotud hoopis õpetaja, õpilaste või raske koolitööga. (Koolifoobia) Korofoobia - hirm tantsimise ees Termin on moodustatud otseselt kreekakeelsest sõnast `choreia'. See foobia võib sageli sisaldada ka hirmu vastassugupoole puudutuste ees. (Waters 2005: 41) Koulrofoobia - hirm klounide ees See hirm on normaalne laste seas, kes klounidest ja sarnastest asjadest välja hakkavad kasvama. Kuid ka paljudel täiskasvanutel on sama hirm. Klounikartusega inimesed ei või kloune nähagi, ilma et nende hirm pead tõstaks, kuigi nad teavad, et see hirm ei ole loogiline. Ilma ravita nad oma hirmust jagu ei saa. (Maailma...) Tafofoobia - hirm elusalt matmise ees Aastaid tagasi ei olnudki see hirm nii väga põhjendamatu, sest mõnikord juhtus, et patsientidele pandi vale diagnoos ja nad tunnistati surnuks
Isa kätes ja pilgus peegelduv 17 andeksandmine ja poja jalgade kaudu antakse edasi kahetsust. Need jutustavad kadunud poja lugu viisil, mida ei ole võimalik sõnaliste vahenditega edasi anda. 2. Teema on mittereligioosne, aga need panevad inimese mõtlema inimeseks olemise ja meie olemusliku sõltuvuse üle Kõrgemast Reaalsusest. Näiteks Georges Roulault' üks kuuslatest klounidest. Ta nägi klounimotiivis inimvaimu olemusliku üksinduse väljendust. Näole maalitud naeratused ja särav riietus peidavad eneses vaest Pierrot'd kurba klouni, õnnetud hinge, kes on ehitud ja rõivastatud rõõmsaks. See on maal, mis ei ole religioosne, aga see paneb meid endalt küsima: kes olen mina? Ja see on väga religioosse suunitlusega küsimus. 3. Traditsioonilises mõttes ei ole üldse mitte mingisugust teemat. Abstraktne kunst.
annaabi.ee 
