Maapinnal püsiv, moodustab savilademeid. Paisub nõrgalt, on väikese kleepuvusega, sidususe ja hüdrofiilsusega, lahustuvus hapetes sõltuv osakeste läbimõõdust, happe kontsentratsioonist nind mineraali ja happe kulkade suhtest. Kaoliniit sulab temperatuuril 2050 kraadi. Kaoliniiti esineb tardkivimite eluuviumil ja paleogeensetelel savidel kujuneud mulades. Kvareternaarsetes setetes ja neil moodustunud muldades kaoliniit puudub või esineb vähesel määral. KLORIIT Kuulub kloriitide rühma. Kloriidid on raua, magneesiumi ja alumiiniumi hüdrosilikaadid neljakihilise paketiga, mis koosneb vilgutaolistest ja brusiitsetest kihtidest. Kloriidid on rohelise värvusega, kõvadus 2-4, erikaal 2,5-3,4. Kloriite leidub sagedamini mõõduka kliima tingimustes moodustunud muldades (leetmullad, hallid metsamullad, mustmullad). Et kloriidid koosnevad erinevatele mineraalidele iseloomulikest muldadest, peetakse neid sageli ka segakihilisteks mineraalideks. MONTMORILLONIIT
28 Metamorfse faatsiese all môistetakse nii kindla temperatuuri (T) ja rõhu (P) intervalliga iseloomustatud maakoore osa kui siin tekkinud moondekivimeid. Vastavalt P-T tingimuste muutustele eraldatakse konkreetseis moondepiirkondades välja erinevaid faatsiesi, nende seeriaid. · Madalaima astme moonde faatsiest nimetatakse tseoliitseks faatsieseks, mida iseloomustab tseoliitide, kloriitide, K-vilkude (muskoviit) ja kvartsi moodustumine · Regionaalse metamorfismi madala ja keskmise moondeastme (kuni temperatuurini 550°C) piirkonda iseloomustada rohekivimilise (s.o. kloriitiderikka) faatsiesena, Vajumismoonet iseloomustavad sinikilda faatsiese kivimid, milles esineb sinise värvusega leelis-amfibool - glaukofaan · kõrget moondeastet (kuni temperatuurini 700°C) aga amfiboliitse (s.o.küünekivirikka)
annaabi.ee 
