pinnastest; pinnasevete taseme alandamine süvendites. 164. Mis on aktiivtsoon-muldkeha osa, mis paikneb teekatte pinnast kuni 1,5 m sügavusel 165. Milliseid pinnaseid ei ole lubatud kasutada muldkeha rajamiseks (5 vähemalt) - muldpinnaseid: muda, muda ja tirba segu peene liivaga, rasvase savi segu mudaga; Mittedreenivaid pinnaseid, milles on üle 8% kergesti lahustuvaid kloriidseid sooli või üle 5% sulfaatseid sooli; Turvast; Rasvast savi, kriitseid pinnaseid, talkpinnaseid ja treepleid alla 1m sügavusel asuvate pinnasevete puhul ja jõgede üleujutusaladel. 166. Mida loetakse teedeehituses eripinnasteks (vähemalt 5) -turvast, mudasid, mergleid, luiteliivu, savikilte 167. Milliseid pinnaseid loetakse dreenivateks- selliseid pinnaseid, mille filtratsioonitegur maksimaal-se tiheduse juures on vähemalt 0,5m/ööpäevas 168
150000 Järvede toitumistüübid *huminainetest rikastatud (düstroofsed veekogud) *eutroofsed ehk rohketoidulised veekogud *oligotroofsed ehk väga madala produktsiooniga veekogud * mesotroofsed ehk vahepealsed veekogud Aluspõhi soolad soolajärved ( tekivad ka vee intensiivsel aurustumisel) Kaspia meri Eristatakse karbunaalseid, sulfiidseid ja kloriidseid soolajärvi. Mageveejärvede toitainete hulk muutub aja jooksul. Arvati, et järved arenevad toitainete suurenemise suunas (setete lagunemine), kuid kui järv kattub taimedega, siis muutub veekogu toitainetevaeseks. Inimtekkelise reostuse tagajärjel on suurenenud fosfori hulk, mis on põhjustanud fütoplanktoni vuhamise ja seejärel veekogud autrofeeruvad. Hapnikuvaeses vees on vähe kalu, kuid palju sääsevastseid ja harilikke mudatuppe. Veesamba paksus mõjutab produktsiooni ka meres
annaabi.ee 
