Mootori kuulamise piirkonnad Kulunud raamlaagrid tekitavad madalatoonilist kloppimist, mis on kuulatav piirkonnas 1 töösooja mootori pöörlemissageduse järsul muutmisel. Kui ka õlirõhk on liiga madal, vajab mootor põhjalikku remonti Mootori kuulamise piirkonnad Kulunud kepsulaager tekitab kõrgematoonilist ja teravamat kloppimist kui raamlaager. Seda kuulda sooja mootori pöörlemissageduse järsul muutmisel piirkonnas 2. kloppiv laager tehakse kindlaks küünlajuhtme lühistamisega NB Kloppiva laagri korral ei tohi mootorit tööle panna, sest see rikub väntvõlli kaela ja remontimisel tuleb võll üle lihvida. Halvimal juhul puruneb keps või selle polt, mille tagajärjel muutub mootoriploki remontimine tavaliselt võimatuks. Kui teel olles puudub võimalus auto pukseerimiseks, siis hädaabinõuna lülitatakse kloppiva laagriga silinder tööst välja Mootori kuulamise piirkonnad
vastavalt sellele teooriale, on subjektiivselt kogetav emotsioon lihtsalt meie teadlik vastus vihastama panevas või hirmutunnet tekitavas olukorras. Me märkame hädaohtu (selleks võib olla, näiteks, ründav dinosaurus või kes/mis iganes), see päästab valla kehalise tegevuse (jooksmise, südame kloppimise) ning selle teadmise tagajärjel ka emotsiooni (siin on selleks hirm). Skeem on järgmine: Ründav dinosaurus (stimuleeriv olukord) kloppiv süda(vastav tegevus) hirm (subjektiivne emotsioon). Vaadeldud muudatused kehalises tegevuses (jooksma hakkamine, jooksmine) või organismi sisemine reaktsioon (südame kloppimine), võivad olla põhjustatud stimuleerivast olukorrast, kuigi hilisemad James'i teooria pooldajad rõhutavad selles organismi sisemise reaktsiooni tähtsust ja autonoomse närvisüsteemi aktiivsust, mis seda esile kutsuvad (joonis 11.4).
annaabi.ee 
