Franz Kafka I Gregor Samsa oli proovireisija (müügimees), kes oli sõjaväes leitnant olnud. Ühel hommikul ärgates avastas Gregor, et ta on putukaks muutunud. Ta lamas soomuskõval seljakilbil, kõht oli kummis, pruun, kõhrekaartega kaetud. Tal oli rohkelt peenikesi jalgu. Gregor ehmus, kui nägi, et kell saab juba seitse. Ta oleks pidanud poole viiese rongi peal olema. Gregor imestas, et ei olnud äratuskella kuulnud. Juba ema, isa ja õde Grete kloppisid ustele ja uurisid, mis Gregoril viga on, sest Gregor ei olnud viie teenitud aasta jooksul kunagi haige olnud. Helises uksekell ning teenijatüdruk Anna läks ust avama. Ärijuht ise oli Gregori juurde tulnud ja kõneles läbi Gregori toa ukse, et Gregori positsioon äris ei ole kindel, et ta saavutused on ebarahuldavad. Gregor sai end suure vaevaga voodist välja ja läks oma toa ust avama. Vaevalise jõupingutusega sai ta luku
ole. Midagi küsisid nad veel emalt, aga seda ma ei mäleta. Korraga nägime koos kahjuks ka hävituspataljoniga, et meie aknast hüppab üks mees välja ja jookseb lauda taha. Hävituspataljon nõudis meilt: „Kes see on, kes see on?“ Meie ikka, et ei tea-ei tea. Siis pandi vennale Reinule revolver vastu rinda ja kästi tal vaatama minna ja mees kaasa kutsuda. Vend oli 15, aga oma vanuse kohta lühikest kasvu. Ta läks venitades ning ei tahtnud hästi minna ja meil südamed kloppisid, et mis nüüd saab, mis ta ütleb, kas põgeneb ära… Meie seisime revolvritoru ees. Vend tuli tagasi ja valetas: “Ah see oli naabri talu karjane, läks lehmi ajama.“ Vaat, kus oskas end välja rääkida. Põgenenu oli meie rentniku poeg, kes hoidus sõjaväest kõrvale. Pataljonil oli kiire ja nad küsisid teed Peipsi poole. Nad olid oma vägedest maha jäänud ja tahtsid kõrvalisi teid pidi kiirelt järele jõuda. Ema juhatas neile siis tee kätte.
annaabi.ee 
