nõiduse ring, mis piiras Drachenheimi lossi. Johannes jäi aga jõuetumaks, kõhnaks, ei maganud hästi, niisiis kosutasid krahv ja krahvinna teda paremate palade ja maitsvamate veinidega. Ühel õhtul oli vein nii pähe hakanud, et ta lausa vajus voodisse. Kui keset und tundis ta valu nagu keegi oleks nõelaga torkinud. Ent seal polnud kedagi. Hommikul peeglisse vaadates nägi ta enda kaelal tardunud vere jälgi ( kolmas tilk verd ). XIII Hommikul kloppis Johannese uksele krahvinna kammerneitsi, kes kutsus teda naise juurde, lausudes väga segases saksa keeles : surnud krahvinna on haige. See tähendas, et ta oli haige ja suremas. Kuid teda ei lastud sisse. Johannes oli vaid vilksamisi krahvinna magamistuppa näinud, kus voodi asemel seisis hoopis katafalk ja sellel lamas krahvinna pikas valges rüüs nagu surnu. Johannes kahtlustas, et see oli imeliku Kaplani tegu, kes teda ka hommikul sisse ei lasknud
Igal õhtul kohtas ta kas esikus, koridoris või trepil kaunist toatüdrukut. Kuid, nagu juba öeldud, ei omistanud d'Artagnan mingit tähelepanu vaese Ketty püsivusele. II LÕUNA ADVOKAADI JUURES. Porthos oli etendanud duellil hiilgavat osa, kuid sellegipoolest ei unustanud ta lõunat advokaadiemanda juures, Järgmisel päeval kella ühe paiku tõmbas Mousqueton viimast korda harjaga üle ta rõivaste ning Porthos seadis sammud Ours'i tänava suunas mehe ilmega, kellel igati veab. Ta süda kloppis, kuid mitte nagu d'Artagnanil nooruslikust ja kannatamatust armastusest. Ei, tema verd piitsutas märksa materiaalsem huvi: lõpuks ometi astub ta üle selle salapärase läve, ronib üles mööda tundmatut 354 treppi, kust ükshaaval olid üles roninud isand Coquenard'i vanad eküüd. Ta näeb tegelikkuses teatud kirstu, mille kujutust ta akskümmend korda oli näinud unes: piklikku ja sügavat, tabaluku ja riividega suletud ja põranda külge kinnitatud kirstu,
Vanaperemees ütles siis, et hakkame minema; tulgu Sid jala järele või võtku paat, kui ta nii kaua ümber logeleb; meie sõidame. Tahtsin küll, et ta jätaks mu sinna Sidi ootama; aga ta ei jätnud; ütles, et sellest pole kasu midagi ja et ma pean koju tulema; siis tädi Sally näeks, et kõik on korras. 482 Kui me koju saime, oli tädi Sally nii rõõmus mind nähes, et naeris ja nuttis korraga ja võttis mu kaelast kinni ja kloppis mind nagu alati, aga mul polnud sellest midagi; siis ta ütles, et Sid saab samasuguse keretäie, kui koju tuleb. Kogu maja oli täis naaberperemehi ja nende naisi; nad olid lõunaks kutsutud ja tegid maailma kära. Vana emand Hotchkiss oli kõige hullem; ta keel käis vahetpidamata. Ta ütles: «Noh, õde Phelps, ma kolasin kogu selle onni läbi ja usun, see neeger oli hull. Ütlesin juba Damrelli emandale -- eks ma öelnud, õde Damrell? -- neeger oli hull; just nii ma ütlesin.
annaabi.ee 
