Järgneb kolmas, aeglase põlemise periood C - D, mille kestel rõhk peaaegu ei muutu. Aeglase põlemise perioodil põleb kütus vastavalt aurustumisele ja jätkub temperatuuri tõus. Neljas periood, järelpõlemine, kestab kauem kui ottomootoris. Selle lõppu on raske täpselt kindlaks määrata. Põlemise kulgemist mõjutab viivitusperioodi kestus. Kui viivitusperiood on pikk, aurustub suur hulk kütust, rõhk tõuseb kiirpõlemise perioodil järsult ja mootor töötab jäigalt (kloppimisega). Väiksema süüteviivisega mootor töötab pehmelt, ökonoomsemalt, käivitub kõrgemini ja kohaneb paremini koormusega. Liiga väikese viivitusperioodi korral jääb kütuseleek lühikeseks ning kütus ei segune kogu põlemis-kambris oleva õhuga Mootori töötamise jäikust iseloomustab ka tsükli dünaamilisuse tegur D.-ga ms D m
soojushulka nii kiiresti ümbritsevasse keskkonda ära anda. Mootori ülekuumenemisega aga kaasneb omakorda selle võimsuse vähenemine. Töösegu detonatsioonilist põlemist ei tohi ära vahetada segu enneaegse süttimisega selle kokkupuutest hõõguva tahmakihi või mootori mõne ülekuumenenud detailiga. Hõõgsüüte korral põleb segu normaalse kiirusega, ainult selle enneaegse süttimise tõttu töötab mootor madalatoonilise kloppimisega. Töösegu detonatsiooniline põlemine tekib alati pärast seda, kui segu on süüteküünla poolt juba süüdatud. Põhjendus: süüteküünlalt süüdatud segus levib leek lainekujuliselt. Leegist haaratud segu põledes paisub ja surub põlemiskambri kaugemas osas asuvat, veel mittepõlevat segu täiendavalt kokku. Seega kasvab selles veel mittepõlevas seguosas rõhk ja temperatuur, mille mõjul tekib hulgaliselt kütuse ja ergastatud hapniku ühendeid, nn peroksüüde
annaabi.ee 
