Kui benediktiini kloostrid enam nii täiuslikud ei tundunud, tekkisid benediktlaste kõrvale ka teised mungaordud. Umbes 1180. aasta paiku hakkas Põhja- Euroopa linnades tekkima usulisi naisühendusi, mille asutajateks olid vallalised või lesestunud naised. Neid naisi kutsuti begiinideks ja neist ma siin referaadis kirjutangi. Begiinid 13. sajandil oli begiine Saksa ja madalmaade linnades juba tuhandeid. Begiinid ei andnud pidulikku kloostrivannet ega kuulunud usulistesse reegelkondadesse, ehkki tegutsesid teinekord koos tsistertlastega ja kerjusvennaskondadega. Begiinid elasid kas oma kodus või ühistutes, ei kandnud nunnarüüd ja liikusid ilmalikus maailmas vabalt ringi. Begiinid olid probleemiks nii kirikule kui ilmalikulegi kogukonnale, sest neil puudus abielu või klooster, mis oleks neid ühiskonnaga sidunud. Begiine ja nende meessoost "kolleege", begarde võib
- Citta (märts/aprill) - Kattika (oktoober/november) · Parjusana kõige tähtsam püha - 8päevane pihtimis; andestamis, paastumisperiood, mis toimub Bhadra`s (august/september) RÜHMITUSED: · Pärast Mahavira surma jagunes kaheks suureks rühmituseks: 1) Digambara - ,,taevarõivsed" - Uskus, et materiaalsetest asjadest vabanemist väljendab täielik alastus - Ei luba naistel kloostrivannet anda, sest nende arvates ei ole naised võimelised virgumiseks, vaid peavad ootama taassündi mehena - Levinud PõhjaIndias 2) Svetambara - ,,valgerõivsed" - Uskus, et lubatud on ka lihtsate valgete rüüde kandmine - Levinud LõunaIndias 5 PÕHIMÕTET: · Ahmisa - Vägivallatus ja kahjutegemise täielik vältimine, mis on moksa saavutamises vajalik - Kõik elusolendid võrdsed