- kodanlased hakkasid nõudma õigusi, mida aristokraadid ei andnud - suurenes inimeste teadlikkus, rõhk haridusel, inimesi kutsuti üles oma peaga mõtlema ja otsuseid langetama - sisendati seda, et usulised põhimõtted ei pea inimest mõjutama, kirik ei pea elu juhtima - 18. sajandiks arenes trükitehnika, mis oli jõukatele kättesaadav, aitas info levikule kaasa - loodi avalikud raamatukogud, varasemalt olid raamatukogud nt kloostrisisesed - tekkisid ajakirjad, 1711 The Tatler. Lisaks uudistele trükiti selles nt kirjanduslikke arvustusi. Sellest sai alguse kirjandusajakiri. Algselt oli ajakirja funktsioon olla hüppelauaks kirjanikule. Lisaks üli igapäevased ja vajalikud teemad, nt kuidas möbleerida oma korterit - 18. sajandil hakkas ilukirjanduse osakaal kasvama, kuigi algul toimis see aristokraatide käe läbi - romaani teke - Euroopa juhtiv maa oli Inglismaa - juhtiv zanr oli enne romaani luule
Sine cura ametikoht, kus saab raha, aga tööd ei pea tegema. Preester või toomhärra peab hoolitsema koguduse hingeelu eest vahel seda kohustust aga polnud. Tihti on see olukord seotud ülikooliga, mis on üles ehitatud kirikuorganisatsioonina õppejõud on preester ilma hingehoiuülesandeta. Protestantism muidugi pingutas selle kritiseerimisega üle ja mõnitas seda ülemäära. Muretseti, kas senised kombed lunastust ikkagi tagada suudavad reformikalduvused. Toimusid mõned kloostrisisesed reformid, linnades tehti otsus võtta vaimulikkonnad enda kontrolli alla. Keskaegsetes kirikutes on palju altareid, olemas linnu, kus kahe kiriku peale kokku üle 300 altari toimus palju missasid korraga. Nende läbiviijad said vähe palka, aga neil oli ka palju vaba aega neid võeti linnaametnikeks. Seega tekkis linna teenistusse vaimulikkond juba enne reformatsiooni mitte selle tagajärjel. Enamik kiriku sissetulekust pärines selle maa-alalt kümnise kogumisest