positsioon tänapäevani säilinud ja säilitanud enda tähtsa rolli kristlikus kultuuris. Kloostrid muutusid lääne Euroopas üha populaarsemaks keskajal. Frankide rikas eliit annetas samuti palju kulda, et vaesed mungad saaksid ehitada kloostreid, kus nad saaksid palvetada enda, sugulaste ja annetajate eest. Tänu Frankide annetustele ehitati palju kloostreid ja vaimulike ühiskond sai rohkem võimu ja maad. Enamus kloostrid võtsid lõpuks vastu püha Benedictuse kloostriseadused (koostati Püha Benedictuse poolt aastal 530), mis mõjutas tugevasti kloostrite kujunemist. Uued kloostrid säilitasid klassikalisi kunste ja kunstioskusi samal ajal säilitades intellektide kultuuri enda koolides ja raamatukogusid. Kloostrid ei olnud mitte ainult vaimsed keskused, vaid olid ka põllumajanduslikud, tootmiskeskused. Cluny reformid aastal 910 algatas uute kloostrite tekke ja kloostrite kultuuri leviku. Kloostrid
- Kogu elu jätkas Buddha õpetamist kogus palju õpilasi enda ümber, kes moodustasid sangha, buda nunnade ja munakde kogukonna Sangha säilitas Buddha õpetused, levisid Indias - Pühakirjaks Paali kaanon 2) Mahajaana budism - Mahajaana = ,,suursõiduk" - 1. Saj e.m.a 1.saj m.a.j - Sündis kloostritest see tähendab, et mahajaana budistid võtsid üle mõned varaste budistlike munkade kloostriseadused - Õpetust muudeti, väites, et kõik koosneb algelementidest, dharmadest - Õpetas Nirvaanasse võivad jõuda kõik buddistid/inimesed, mitte ainult mungad Vastandumine teisi nimetati ,,väikesõidukiteks" - Ajaloolisi buddhasid hakkati nägema mütoloogilises kontekstis Õpetus teisenes - Oluline virgumine olendina bodhisattva Virgun nii kaua, et KÕIK olendid on kannatustest vabad