Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud sajandeid pärast tema surma. Budistlike kanoniseeritud raamatute kohta kasutatakse nimetust``tripitaka``. Selle tekst on kirja pandud paali keeles, mis on suguluses hinduistlike pühade raamatute sanskriti keelega.``Tripitaka`` ehk ``kolmikkorv`` kinnitati kolmandal budistlikul konsiiliumil keiser Asoka (u 270-230 e.Kr) ajal. Selle esimene osa sisaldab eetilisi juhiseid munkadele ja nunnadele nn. kloostrireegli. Teine osa koosneb Buddha õpetuskõnedest ja sellesse nn. õpetuste korvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab selgelt ja aforismilaadselt budismi põhiõpetusi. Kõige hilisem nn. Filosoofiliste ja metafüüsiliste traktaatide korv sisaldab õpetuslike küsimuste sügavamaid käsitlusi. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt pärastpoole pühaks kuulutatud raamatuid. Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head
Budismi allikad ja õpetus Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud sajandeid pärast tema surma. Budistlike kanoniseeritud raamatute kohta kasutatakse nimetust ,,Tripitaka". Selle tekst on kirja pandud paali keeles, mis on suguluses hinduistlike pühade raamatute sanskriti keelesa. ,,Tripitaka" ehk ,,Kolmikkõrv" kinnitati kolmandal budistlikul konsiiliumil keiser Asoka ajal. Selle esimene osa sisaldab eetilisi juhiseid munkadele ja nunnadele ehk nn kloostrireegli. Teine osa koosneb Buddha õpetuskõnedest ja sellesse nn õpetuskorvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab selgelt ja aforismilaadselt budismi põhiõpetusi. Kõige hilisem, nn filosoofiliste ja metafüüsiliste traktaatide korv sisaldab õpetuslike küsimuste sügavamat käsitlusi. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt pärastpoole pühaks kuulutatud raamatuid. Oma esimeses, Benaresis peetud jutluses tegi Buddha teatavaks oma keskse õpetuse. Ta
meellitas ligi asotsiaale, maksudest ja sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjaid ning kurjategijaid. Veel Antoniose eluajal tekkisid esimesed kloostrid, kui lähestikku elavad erakud hakkasid kogunema ühistele jumalateenistustele (Claustrum lad. k avalikust elust eraldatud paik). Elu puhtuse ja vaesuse kõrvale tõusis kuulekus, kui kloostrielu kolmas põhivoorus. Kuulekust osutati kloostri juhatajale abtile/abtissile, samuti kloostrireeglile. Esimese kloostrireegli koostas egiptlane Pachomios umbes aastal 325. Kloostrid levisid kiiresti kogu Egiptuses ja sealt edasi Palestiinasse, Süüriasse ja VäikeAasiasse. Asutati ka nunnakloostreid. Idakloostri institutsioonile andis lõpliku kuju kirikuisa BasileiosSuur VäikeAasias. Erinevalt Pachomiosest nõudis ta eluaegset kloostritõotust, mis anti katseaja lõppedes. Jumalateenistuse, palvetamise ja meditatsiooni kõrval tegeldi tema kloostrites õppe ja uurimistööga
Budismi järgi on eesmärgiks vaibumise (nirvaana) saavutamine. 24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman? Braahman- maailmavaim Aatman- inimhing 25. Mida tähendab tõlkes nimi „Buddha“? Virgunu 26. Mis on „Tripitaka“ ja mis ta tähendab tõlkes? Tripitaka- (Tõlkes: Kolmikkorv) on Budistliku kaanoni üldnimetus. Tekst pandi kirja pärast Buddha surma paali keeles (paali Tipitaka). Kanoonilise tekstina fikseeriti keiser Ašoka ajal 3. saj eKr. Sisaldab kloostrireegli, Buddha õpetuskõnesid (e. suutrad) ja filosoofilisi traktaate (e. abhidharmad). Hinajaana-budismis on “Tripitaka” keskseks pühaks tekstiks. 27. Mis on elu Buddha õpetatud Nelja Õilsa Tõe järgi? Buddha, olles elanud noorena luksuses ja hiljem üliranges askeesis, hakkas õpetama keskteed. Õpetuse tuumaks on nn Neli õilsat tõde ja virgumisele viiv kaheksaosaline tee. Neli õilsat tõde: 1. Elus on kannatused – sünd, vananemine, haigused, surm . 2
Taas ilmus see esimest korda välja Lõuna-Prantsusmaal 620. aasta paiku. Esialgu kasutati seda paralleelselt teiste reeglitega, domineerima hakkas see alles 8.-9. sajandil. 23. augustil 816. aastal kuulutas Benedictus II, et nüüdsest on Benedictuse reegel Prantsusmaal riiklik ja kõikidele kloostritele kohustuslik seadus. Alles sellest ajast alates saab rääkida sõna otseses mõttes benediktlaste kloostrist. (Dinzelbacher & Hogg 2004: 66-67) Kes iganes oli selle kloostrireegli tegelik autor ning kelle iganes pealt Benedictus seda ei kopeerinud, "Benedictuse reeglist sai kristliku ideaali, pühaduse ja vaimuliku kultuuri kindel vundament", mis levis Euroopas kiiresti 7.-8. sajandist alates ning kujundas seda oluliselt (Prinz 2006: 14). Benedictust on nähtud kõigi hilisemate nii keskaja kui ka kaasaja ajaloolaste ja munkade poolt kui lääne munkluse loojat (Knowles 1969: 33). 4 Bernard
annaabi.ee 
