võtta. · Peale Buddha surma ei osata tema kehaga midagi teha, lõpuks põletatakse ära ning luud jagatakse 8 hõimu vahel ära. · Stupa- urn pannakse maha, sellele asetatakse peale kuppel ja selle peale päevavari. Nendest arenevad edasi suuremad pühamud. · Kogu kultuur oli suuline. Munkadel oli Buddha õpetus peas. Üles kirjutati see alles 1. Sajandil. · Peale Buddha surma hakkavad tekivad konfliktid- kuidas tõlgendada kloostrireegleid. · Tekivad kaks budismi voolu: hinayana(Kagu-Aasia, Sri Lanka) ja mahayana(Tiibet, Hiina, Mongoolia, Jaapan, Põhja-Vietnam). - Hinayana väitis, et Buddha oli inimene, kes saavutas midagi imelist - Mahayana väitis, et Buddha oli jumal ja kogu kannatus oli mäng-show. · Budismi levik: India keiser Asalca saatis misjonärid Euroopasse budismi levitama. Sellest sai alguse budismi laiem levik.
· sangha (mungakogudus, kus on 7 printsiipi) · dharma Sangha on ülesehitatud hõimudemokraatia põhimõttel; üheisiku juhtimise vastane. Konsensusdemokraatia kõik peavad olema nõus. Buddha sai lubaduse, et busistlik kogudus on iseseisev üksus budistid ei sekku poliitikasse, aga ka riik ei tohi sekkuda nende tegemisse. 4 rängeimat eksimust, mille pärast visatakse välja kogudusest: kui astutakse suguühtesse, vargus, mõrv(ka selle kavandamine), valetamine. Nunnadele on kloostrireegleid rohkem(üle 300, meestel üle 200), kuid tegelikult on samad reeglid, naistel need lihtsalt korduvad. Selles avaldub Buddha halvustav suhtumine naistesse. Algselt olid lihtsad reeglid, neid täiendati. Tekste peeti meeles. Vihmaperioodil koos istudes nad korrutasid vinaya teksti. Kui keegi lugemise käigus sai aru, et on mõne reegli vastu eksinud, ta pidi seda ütlema. Vaeseid, haigeid, põgenikke ei võeta kogudusse. Munk peab olema täiesti terve ja vaba
annaabi.ee 
