Kahte tüüpi koolid 1) Toomkoolid-kool tegeles toomkiriku(e peakirik)alluvuses.Tlnas toomkool olemas. Õpetati välja toomhärrasid, kellest võisid saada köstrid.2) kloostrikoolid tegelesid kloostrite juures.Anti vaimulikku haridust, piibliõpe. Haridus mõlemas koolis ladinakeelne. Ilmalikest teadmisest vähe, nii palju kui piibli juures vaja.Anti tulevastele munkadele mingigi haridus, kuna pidid olema lihtrahvast targem.Eesti talupoegade lapsed võisid eelkõige sattuda kloostrikoolidesse. Teatud aja vältel tekkis vajadus ilmaliku hariduse järele,seda eelkõige kaupmeestel.Kui kauplemine hoogustus oli vaja ilmalikku haridust-arvutamist,lugemist.Käsitöölised ka mingil määral. Hakati asutama linnakoole e ladina koole 15 saj.Õppisid eelkõige kaupmeeste lapsed. Ka seal oli usuõpetus tõsine, aga lisaks sellele matemaatika,lugemine,geograafia. Linna kool allus otse raele. Raad pidi leidma ruumid, õpetaja ja talle ka palka maksma, milleks ei olnud raha, vaid rohkem
vooruste aineid. Voorusi oli seitse: lugemine, kirjutamine, · Neuhofis aritmeetika, dialektika, retoorika, astronoomia ja muusika. Keskaja algul peeti kehalist tegevust paheks, kuid aja · Dessaus möödudes tõdeti, et inimene elab kauem kui ta on terve ja · Schnepfenthalis umbes keskaja keskel hakati inimese tervisele suuremat rõhku panema. Eelnev usuline tõekspidamine, et vaim ja 19."Filantropism" tähendab: keha ei ela ühes oli vale. Kloostrikoolidesse tuli seejärel · Inimpõlgust,inimpelgust hariduse andmise juurde ka kehalisi aineid ja suundi. · Inimsõbralikkust,inimarmastust 6.loetleda rüütlidaami 7 voorust: · Kirglikku andumust,pühendumust Usklikkus,lugemine,kirjutamine,käsitöö,luuletamine,pillimä ng,laulmine 20.uusaja lõpuks loeb kaasaegne
annaabi.ee 
