Endiste keskuste kohale ehitati kivilinnused, mille ümber hakkasid tekkima linnad. Endised talupojad ja aadliseisusesse tõusnud eestlased ja lätlased, kes asusid linnadesse, omandasid alamsaksa keele. Eestis koondas kogu kultuuri enda kätte kirik ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Esimesed koolid asutati toomkirikute juurde, mungaordude kaudu pandi alus kloostrikoolidele. Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei olnud, õppekeeleks oli ladina keel. Õppeprogramm jagunes kahte tsüklisse: triivium, mis hõlmas grammatikat, retoorikat ja dialektikat. Ning kvardriivium, kuhu kuulusid aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikkudele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid astuda Lääne-Euroopa Ülikoolidesse. Kuna sel ajal puudusid õpikud ja
o Johann Koell - Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis Wanradti katekismuse eesti keelde. o Hans Susi - Tallinna Linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega. Katkutõbisena palus Hans, et talle mõeldud raha kasutataks ka edaspidi ühe poisi koolitamiseks. Susi kapitalile liideti juba varem ühe Tallinna raehärra poole vaeste koolipoiste heaks pärandatud rahasumma ja teised annetused. o Palju õpetust langes kloostrikoolidele, aga põhikoormus oli nüüd linnakoolidel ja rikamates peredes võeti koduõpetaja. Ehitus-, kujutav- ja tarbekunsti keskaja teisel poolel (lk88-90) o Feodaalse killustumuse perioodi Eesti ehituskunstis köidab tähelepanu mitmekülgsus, sest kõrgemad võimukandjad tellisid igasugu erinevad ehitusmaterjale ja arhitektuuri vorme mujalt maailmast. Tänu sellele tekkisid eestis omapärased ehitisid, mida mujalt on raske leida.
annaabi.ee 
