ehitatud karjakastelli. Kloostriehitised kaotasid sellega seoses oma funktsiooni ning lagunesid. 1928. aastal varises kokku suur osa väravatorni fassaadist, mille idakülg oli varisenud juba 19. sajandil. (Praust 2010) Kloostri korrastus ja restaureerimistöödega alustati 1930tel aastatel. Esimeseks suuremaks tööks oli kirikut tükeldavate seinte ja vahelae lammutamine, millega kaasnes ka põhjatiivale katuse panemine. Alates sellest ajast kuni tänapäevani on kloostrikompleksis tehtud mitmeid korrastus ja restaureerimistöid. Neist viimased lõppesid 2001. aastal, mil puhastati rusudest ja korrastati kloostri lõunatiiva varemeid ning väravatorni. Samuti taastati tollal kiriku akende raidraamid. Kloostri põhja ja idatiib on säilinud praktiliselt algkõrguses, idatiib on meieni säilinud küll 17.18. Sajandil ümber ehitatud kujul.
Samuti on Pirita kloostris koos käinud Tallinna taaskasutuskeskuse käsitööringid. Klooster on alati avatud ka uutele ideedele sotsiaaltöö vallas. (Pirita kloostri kodulehekülg.) Pirita klooster on võtnud enda kohustuseks ka Pirita kloostri varemete haldamise, mis toimub koostöölepingu alusel Pirita linnaosavalitsusega. Kloostripere on oma võimaluste piirides soodustanud kultuuriürituste toimumist varemetepargis ja ka uues kloostrikompleksis. Koos Pirita linnaosavalitsusega on juba kuus aastat 15. augustil tähistatud kloostripäeva, sest 15. augustil 1436. aastal pühitseti Pirita kloostri kirik. (Pirita kloostri kodulehekülg.) Veel tegelevad nunnad kloostri juures asuva külalistemaja ülalpidamisega. Külalistemaja ruumide üürist saadud vahendeid kasutatakse ka heategevuseks ning enda elatamiseks. 11
annaabi.ee 
