kloostrikoolid. Need olid erilisemad sellepärast, et seal ei õpetatud enam ainult munki vaid ka neid kes ei soovinud hakata preestriks ega astunud kloostrisse. Kloostrikool jagunes kaheks: *sisemine kool, kus õpetati novitsiide see tähendab tulevaste munkade kool *väline kool kus õppisid linnalapsed. 1236.aastal andis ordu ülemkapiitel korralduse, et mungad õpiksid ka kohaliku keelt. Ja 13. sajandi lõpus jutustati kloostrikirikutes juba eesti keeles. Sellest arenes välja eesti kirjakeel.
kestsid vaidlused Roomaga selle üle millal oleks olnud õige aeg tähistada ülestõusmispühi. Iirimaal peeti neid erinevatel kuupäevadel ja formaalne kokkulepe saavutati alles Whitby sinodil (622). Kuna Paavst Leo Suure õpetused Iirimaale ei jõudnud siis ei olnud seal olulisim mitte piiskopiamet vaid kloostristruktuur kuna Iirimaal puudusid linnad, mistõttu kristliku elu kandejõuks kujunesidki seal kuni 3000 elanikuga kloostrid. Iiri kloostrikirikutes õitses spirituaalne elu oma praktilise ligimeseaitamise ja misjonitööga. Eesmärgiks oli Kristuse imiteerimine ning pühitsus. Nt tuli palvetamisel käsi kõrvale väljasirutatuina hoida, nagu ristil. Iga patt tuli üles tunnistada salajases erapihis. abivahenditeks patuga võitluseks olid spetsiaalsed abiraamatud, mis sisaldasid loetelusid eksimustest ja karistustest. Askeetliku elu kõrval õitses iiri keldi kloostrites väga kõrgetasemeline hariduselu nii
annaabi.ee 
