Investituuritüli 11. sajandi lõpus tekkis seadusandlik tüli, mis puudutas ilmaliku võimu õigust vaimulike ametissemääramisel. Iseseisvuse kaotanud kirik aga oli taastamas oma sõltumatust. 10. sajandi alguses alustati Cluny kloostrireformiga. Cluny klooster oli sõltumatu, valis ise oma juhid ning sellisele emakloostrile loodi tütarkloostreid. Seejärel loodi ordu, millel oli üks juht ning mis juhtis ja valitses tervet kloostriketti. Eesmärgiks oli vältida simooniat, kirikuametite müüki. Teiselt poolt oli kirik tegev ka ilmalikul alal: vaimulikkond omas maid ning seetõttu omas sarnaseid huve feodaalaadliga, oli huvitatud ilmalikust poliitikast. Paljud vaimulikud teenisid ka kõrgete riigiametnikena, nii kippusid kiriku ja riigi huvialad paljuski kattuma. 11. sajandi võimuvõitluses paavsti ja keisri vahel jäi peale paavst. Paavst otsustas selle üle, kas maine valitseja on legitiimne või mitte
Omas õigust olla Euroopa moraali kohtunik. 11. sajandi lõpus tekkis seadusandlik tüli, mis puudutas ilmaliku võimu õigust vaimulike ametissemääramisel. Iseseisvuse kaotanud kirik aga oli taastamas oma sõltumatust. 10. sajandi alguses alustati Cluny kloostrireformiga. Cluny klooster oli sõltumatu, valis ise oma juhid ning sellisele emakloostrile loodi tütarkloostreid. Seejärel loodi ordu, millel oli üks juht ning mis juhtis ja valitses tervet kloostriketti. Eesmärgiks oli vältida simooniat, kirikuametite müüki. Teiselt poolt oli kirik tegev ka ilmalikul alal: vaimulikkond omas maid ning seetõttu omas sarnaseid huve feodaalaadliga, oli huvitatud ilmalikust poliitikast. Paljud vaimulikud teenisid ka kõrgete riigiametnikena, nii kippusid kiriku ja riigi huvialad paljuski kattuma. 11. sajandi võimuvõitluses paavsti ja keisri vahel jäi peale paavst. Paavst otsustas selle üle, kas maine valitseja on legitiimne või mitte
annaabi.ee 
