· *allusid: Prantsusmaa, sveits , Belgia, Holland, Saksamaa, Itaalia, Hispaania Arhitektuur : · Sagenes kivihoonete püstitamine. Aechenis püstitati lossikabel. (8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik) Eeskujuks San Vitale kirik Ravennas. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. · Basiilika omapärased jooned : silma torkavad 2 transepti, pikaks venitatud apsiid. · Punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil (suur kloostrikavatis) Kujutav kunst: · Antiiktraditsioonide elustumine · Tugevnesid loodusläheduse taotlused · Miniatuurmaal = initsiaalide kujundamine (sagenevad inimeste ja loomade kujutised, püüe modelleerida kehasid valguse ja varjuga , kujutada ruumi ja isegi maastikku) · Roomapärane raamistik · Elusolendite kujutamine liikumise edasiandmine
See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks oli San Vitale kirik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt väga väike. Sama tüüpi tsentraalehitisi ehitati ka mujal, kuid valitsevaks kirikutüübiks oli basiilika, millel oli omapäraseid jooni. Eriti torkavad silma kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid. Karolingide ajast on päris ka punase tindiga joonistatud kloostrikavatis, mis viitab sellele, et kloostrid ei olnud mitte ainult tähtsad vaimuelu, vaid ka majanduselu keskused. Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis oli juhtiv, tugevnesid loodusläheduse taotlused. Sagenes inimeste ja loomade kujutamine. Püüti kujutada ja valgust ja varje, ruumi ja isegi maastikku. Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele, mõnel juhul on joonistused loomadest ja inimestest väga elavad
2) Gootika õitseaeg (umbes XIII ja XIV sajand). Akendel on nüüd juba lihtne raamistik; võlvid on lamedad, piklikud, neid toetavad tugikaared; empoorid kaovad. Umbes aastast 1250 suurenevad aknad, nende postid ja raamistik LõunaPrantsusmaal on mõned suured kirikud rajatud otseselt PõhjaPrantsusmaa ehitiste eeskujul, seetõttu erinevad nad tavalistest Lõuna Prantsusmaa gooti kirikutest, mis on hoopis teist laadi. Gooti ajastul püstitatakse suurepäraseid kloostreid. Kuulsaim kloostrikavatis on MontSaintMichel. See on ehitatud Normandia ranniku lähedal merest järsult kerkivale üksikule kaljusaarele. Arhitektuur ja kaljud on siin sulanud ühtseks maaliliseks ja võimsalt monumentaalseks tervikuks. 3)Hilisgootika (umbes 1400 kuni 1525), flamboyant- ehk leekestiili valitsemise aeg. Akendel on leekestiilis teostatud raamistik ja nad ulatuvad suurte arkaadideni; võlvid on varustatud rikkalike ja keeruliste roietega; sammastel puuduvad kapiteelid ja roided
See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks oli San Vitale kirik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt väga väike. Sama tüüpi tsentraalehitisi ehitati ka mujal, kuid valitsevaks kirikutüübiks oli basiilika, millel oli omapäraseid jooni. Eriti torkavad silma kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid. Karolingide ajast on päris ka punase tindiga joonistatud kloostrikavatis, mis viitab sellele, et kloostrid ei olnud mitte ainult tähtsad vaimuelu, vaid ka majanduselu keskused. Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis oli juhtiv, tugevnesid loodusläheduse taotlused. Sagenes inimeste ja loomade kujutamine. Püüti kujutada ja valgust ja varje, ruumi ja isegi maastikku. Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele, mõnel juhul on joonistused loomadest ja inimestest väga elavad
annaabi.ee 
