On küsimusi, millele ei saa üheselt vastata, ja olukordi, mille traagilisus avaldub ühel ajal nii hukkamõistus kui poolehoius nende kangelaste suhtes. Poeemi "Mtsõri" (1831-1839) peategelase olemuse määrab kättesaamatuna tunduv igatsus kodumaa järele. Mägilaspoiss, kelle Vene väed on lapsepõlves vangi võtnud, kasvab üles kloostris, kus ta unistab kodukandist, vabadusest ja sõjamehe vaprast elust. Ta põgeneb äikese ajal mägedesse. Kloostrikasvatus annab end tunda: harjumata mägedes seiklema, eksib ta teelt ning jõuab haavatuna ja nälga surevana tagasi samasse kloostrisse, kust on põgenenud. Poeem on üles ehitatud surmaeelse monoloogina, pihtimusena vanale mungale. Vanglataoline kodupaik on murdnud Mtsõri iseloomu, jätnud ta ilma jõust, mis on võitlemiseks hädavajalik. Oma pihtimust lõpetades palub Mtsõri vanakesel end matta paika, kust paistaksid Kaukasuse tipud võib-
Kasvatus oli Kristuse jäljendamine nii õpetajate kui õpilaste poolt. Haridus oli tõe selgitamine ja tõlgendamine. Keskaegse hariduse eesmärk oli eelkõige õpetada hirmu tundma. Õpetamine jagunes kahele tasandile: esimesel oli kõik see, mis puutus maisesse maailma, teisel see, mis puutus taevasse ilma. Ajaliselt võime me keskaja kasvatuse ja hariduse ajaloo perioodid jagada järgmiselt: · IX-XI saj. toimib ülekaalukalt kloostrikasvatus · XI-XIII saj. keskpaigani kestab rüütlikasvatuse õitseaeg · XIII saj. keskpaigast kuni XVI sajandini on tegemist juba linliku kodaniku kasvatusega. Üks suuremaid kasvatavaid tegureid keskaja ühiskonnas on see Jumala kõikenägev silm. Keskaeg väärtustas tööd. Töö on vahend, mis viib lunastuseni ja annab pääsemise. Oluline osa keskaegse inimese maailmanägemises ja seega lapse kasvukeskkonnas oli imel
annaabi.ee 
