Külalistemaja ruumide üürist saadud vahendeid kasutatakse ka heategevuseks ning enda elatamiseks. 11 ,,Praeguse Pirita kloostri külastajate kohta ei ole keegi statistikat pidanud. Külalistemaja mahutab 50 inimest ning on mõnikord viimseni täis olnud, nii et ei ole saanud kõiki soovijaid vastu võtta. Need, kes kloostri külalistemajas elavad, on teretulnud osa võtma kõigist jumalateenistustest, st kogu kloostrielust, kuid ei ole selleks kohustatud" (Vello Salo). Pirita kloostris on tähtsamaiks ametiks abtiss, kes juhib kloostrit. Pirital kloostris on ülesanded, mis jagatakse nunnade vahel ära (nt. nädalaks). Pirita kloostri peamiseks tegevuseks on külalislahkuse pakkumine. Birgitiinide ordu traditsioon pidada külalistemaja algas juba mitu aastasada tagasi. Pirita kloostri külalistemajas on võimalus üürida tube ja seminariruumi kõigil, kes seda soovivad
kirjutatud "Magistri reegel". Sealt võttis Benedictus palju üle. Näiteks peatükid kuulekuse ja alandlikkuse kohta on üle võetud sõna-sõnalt ja paljud teised peatükid väikeste kohandustega. (Lawrence 2001: 22-23) Nii "Magistri reegli" kui ka Benedictuse reegli järgi on küsimusteta kuulekus kõrgema tahtele väga olulisel kohal. Üldiselt on Benedictuse reegel leebem ja inimlikum kui ta prototüüp. (Lawrence 2001: 24) Benedictuse idee kloostrielust on, et klooster pole ainult koht patust hoidumiseks, vaid ka ühiselus oluliste vooruste kuulekus, vaikimine ja alandlikkus arendamiseks. Ta näeb vajadust kindla võimuhierarhia järele kloostris. Kõrgeim autoriteet kloostris on reegel ise. Selle piiranguga on võim peaaegu täielikult koondunud abti kätte. Kloostris on aga veel mitmeid teisi ametimehi, kellel kõigil on oma ülesanded. (Dunn 2010: 117-120) Samas abtil on palju vastutusrikkam roll kui lihtsalt
annaabi.ee 
