Eremiit – üksiklased nunnad või mungad, klooster - munkade ja nunnade kogukond, mungad ja nunnad elasid kloostrites väga erinevalt ning kloostrite sisekujundus oli samuti erinev, seda üritati ühtlustada kuid see ei õnnestunud liiga hästi Benedictus Nursiast tema kloostrireelgid ehk püha Benedictuse kloostrireeglid tõid ühtsust erinevates kloostrites, ta rajas oma nägemise järgi kloostri, kõige tähtsamaks kujunes Monte Cassino, ta kirjutas oma munkadele kloostrielureeglid Nende reeglite järgi oli munagle kõige olulisem alandlikus ja distsipliin, pidi alluma vaieldamatult kloostriülemale ehk abtile, kloostrit ei tohi vahetada, päevaplaani järgi pidi munk osalema päevasel ja öisel jumalateenistusel, töötama ja raamatuid lugema Gregorius Suure soovituse tulemusel kasvas Benedictuse reeglite populaarsus, samuti kuulutas ta Benedictuse pühakuks ja kirjutas tema eluloo Suur osa Lääne – Euroopa kloostritest elas Benedictuse reeglite järgi
maavalduste majandamist. Temast sai üldtunnustatud juht kogu endises Rooma keisririigis. Aafrika kõrbetes asusid mitmed kristlased erakutena elama, et öelda lahti kõigest maisest, pühendudes üksnes jumalale. Selliste meeste kohta hakati ütlema mungad ja naiste kohta aga nunnad. Aafrikas tekkisid ka maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad kloostrid. Esialgu puudus kloostritel korraldus, kuid seda muutis Itaalia munk püha Benedictus, kes kirjutas kloostrielureeglid. Neis oli kindlalt määratud kloostri juht abt, kellele mungad pidid kuuletuma. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Varasel keskajal tekkis palju benediktlaste kloostreid. Karl Suure keisririik V sajandi lõpul oli Clodovech rajanud võimsa Frangi riigi Gallias. Pärast Chlodovechi surma hakkas riigis ühtsus aegamööda nõrgenema. Kuningate asemel tõusid esile kojaülemad ahk majordoomused, kelle kätte koondus võim.