mis suurendab konflikti suurkirikuga. Selle konfliktiga tegeldi Halkedoni kontsiilil 451. aastal. 5. saj algul hakkas olukord kontrolli alt väljuma – mungad olid fanaatilised, liialdasid askeesiga, lõhuti paganlikke templeid jne. Neile oli omane ka see, et oma arvamuse läbisurumist nõuti märatsedes ja jõuga. See muutus ka üha populaarsemaks. Anahoreetide arv oli tõusuteel. Tekib vajaduse uue organiseeritud vagadusliikumise järgi. Koinobiitlus. Koinonia – kui kloosterliku ühiselu vorm. Eksisteerib teistega veel sajandeid samal ajal. Rajajaks Pachomios (292-346), kes rajas esimese konobiitliku kloostri. Levis kiiresti üle kogu kristliku maailma. Pachomios sündis aga paganana, sõjaväelase taustaga. Puutus kristlastega sõjaväes kokku, nood jätsid hea mulje. Koinobiitlikus mudelis on nõuete osa veelgi enam arenenud. Klooster kui sõjaväelaager, palju füüsilise töö tegemist. Tingimused kloostrisse pääsemiseks: katseaeg kolm aastat, katehees läbitud
Siit alates said benediklaste kloostrid täieliku domineerimise osaliseks, kuni 12. sajandini kui tõusid esile uued ordud ja hakkasid benediktlastega konkureerima. Milles seisnes Benedictuse õpetus? Keskse tähtsusega rõhutati õpetuses elu kogukonnas. Kloostrisse võeti vastu kõik, kes tõesti jumalat otsivad. Enne liikmeks saamist läbiti aasta ajane katseaeg (neid nimetati noviitsideks). Mungaks saamiseks anti vandetõetust, millest lubati: püsivust, kloosterliku eluviisi järgimist ja kuulekust. Reegel jagab mungapäevatöö palvetamis-, töötamis- ja õppemisaegadeks. Mungad tõusevad tavaliselt kuskil kella kahest, siirdudes öisele jumalateenistusele. Aovalguse saabudes lauldakse hommikusi kiidulaule. Need kaks on tähtsamat palvetamiseaega. Edasi teevad mungad tööd, mida katkestab neljal korral tunnipalve. Töö võib olla lugemine, käsitöö, põllul, aias töökodades,
annaabi.ee 
