Lisaks sellele said preestrid mitmesuguseid andameid. Sakslastest või välismaallastest preestrid, tihtipeale rahvakeele mitteoskajad ning puuduliku ametialase ettevalmistusega ei leidnud oma kogudustega vajalikku sidet- liiatigi kui kirikukeeleks oli talurahvale mittemõistetav ladina keel. Kirikutöö jäi puudulikuks ja ristiusk kui niisugune ei juurdunud sügavale rahva hingeellu. Kirikutööd tegid ka mitmesugused mungaordud. Tekkisid kloosrtid, väliselt ordulosside sarnased. Oma maid majandasid nad nagu mõisnikud, vajalikke töid tegi talupojad. Vahekord põlisrahvaga oli jahe. Kerjusmungad seevastu- dominikaanid ja frantsiskaanid, kelle ordud asusid linnades- olid rahvaga tihedas ühenduses. Rännates mööda maad, pidasid kerjusmungad rahvale ta oma keeles jutlusi ja andsid mitmesugust õpetust ja abi. Hariduse edasikandjaks oli kirik, mille läheduses asusid koolid. Nende peaülesanne oli vaimulike ettevalmistus
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e