täpselt tuvastada, kuid ajaloolased peavad selleks 7. või 8. sajandit pKr. Umbes samast ajast pärineb ka araabiakeelne ürik, mis kinnitab kohvipuude kasvatamist Abessiinias. Dokument kasutab puu kirjeldamisel abessiinlaste tolleaegset nimetust buna, mis alles sajandite pärast asendus araabiakeelse ja tänaseni käibel oleva sõnaga gahwa. Kõige sagedamini on legendide tegelasteks Etioopia õigusmungad, kellest peeti väga lugu. Mungad tegid sageli pikki rännakuid ühest kloosrist teise ja olid muust elanikkonnas laiema silmaringiga. Väidetavalt leotasid nad Kaffast kaasa võetud ja säilitamiseks kuivatatud kohvimarjad vees uuesti pehmeks ning sõid koos leotusveega ära. Gahwa tähendas arvatavasti tolleaegses keelepruugis unepeletajat. Ubade röstimise idee tuli juhuslikult tulistele sütele kukkunud ja hõrgutavalt lõhnanud kuivatatud marjadest. Ühe variandi kohaselt olevat oad meelega tulle visanud ka kloostriülem, kes pidanud neid saatana kiusatuseks
· aednik valetas nunnadele, et Jean Valjean on tema vend · Jean võeti sinna kloostrisse tööle (ütles, et Cosette on tema tütar) · aastate pärast kasvas inetust Cosettest ilus noor neiu · Jean Valjean hoolitses Cosette eest nagu oma tütre eest · Cosettel tuli teha valik: kas hakata nunnaks või lahkuda kloostrist · nad otsustasid kloostrist lahkuda · nüüd oli Jean Valjeanil juba kolmas identiteet · kloosrist lahkusid nad Pariisi · nüüd tule mängu noormees Marius: ta oli aadlik, keda kasvatas tema rikas vanaisa; ta oli orb · kui ta oli üliõpilate, tekkisid tal vanaisaga konfliktid: ta sai teada, et tema isa oli Napoleoni kindral (vanaisa oli seda varjanud, sest ta oli rojalist) · Mariusel tekkisid vabariiklikud ideed ta ei jäänud muud üle, kui vanaisa juurest lahkuda ==> Marius oli nüüd täiesti vaene (vanaisa ei toetanud enam)
annaabi.ee 
