Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnaklooster Legend: On olemas selline pärimus, et kord ühel hommikul nägi eestlasest karjane eluandva allika lähedal mäel suursugust Emandat imekaunis säravas rivastuses. Ent niipea kui karjus mäele läheneda püüdis, nägemus kadus. Eestlane pöördus tagasi oma karja juurde ning nägemus ilmus taas mäele. Nii sündis mitu korda järjest. Koju tagasi pöördunud, jutustas karjus sellest ilmutusest ka teistele külaelanikele. Mned neist suundusid teise päeva varahommikul mäele ja nägid samuti allika läheduses imekaunist Naist heledas hiilgavas rivastuses. Ent niipea kui nad ligemale astusid, kadus ilmutus kohe. Kolmandal päeval kordus seesama lugu. Siis tusid külaelanikud mäkke ning leidsid kohalt, kus oli end näidanud suursugune Emand, vanaaegse pühakuju... Kuna nad kik olid luterlased, siis ei suutnud nad mista, mis on ikoonil kujutatud. Eestlased andsid pühakuju lähimasse misa teotööle tulnud vene ige...
Tartu Jaani ja Tallinna Niguliste kirikutele. Georg Schmidt tegutses Tallinnas 17. sajandi lõpul. Andreas Bruse, Rootsist pärit oreliehitaja tegutses Tallinnas 17. sajandi keskel. Tema ehitas oreli Tallinna Püha Vaimu kirikule. 18. sajandi orelid Eestimaal Pärast Põhjasõda, 18. sajandi alguses, oli Eestimaa kurnatud, kirikud ja orelid kas hävitatud või rüüstatud. Ei olnud ühtegi oreliehitajat ega organistegi pea üldse. Gottfried Kloos Danzigist kutsuti Eestisse (1720). aastal ehitama uut orelit Tallinna Oleviste kirikule. A. Contius remontis Tallinna Niguliste kiriku oreli. Johann Andreas Stein hakkas tegutsema Pärnus. 2 Johann Thal oli köster Kambjas ja tegi oma esimese oreli Kambja kirikule (1772). Ta oli oreliehituse alal iseõppija. 19.–20. sajandi Eestimaa orelid 19
annaabi.ee 
