Osoonikihti on hakanud kahjustama inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid, mis pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Maalt atmosfääri paisatud CFC-ühendid ei reageeri teistega enne, kui on jõudnud atmosfääri ülakihtidesse, kus lühilaineline UV-B kiirgus nad lõhustab, vabastades kloori aatomid. Seejärel vaba Cl reageerib osooniga, andes klooroksiidi (ClO) ja hapniku (O2). Klooroksiid omakorda reageerib hapniku aatomiga, andes kloori ja hapniku: Cl + O3 = ClO + O2 ClO + O = Cl + O2 jne Selliselt jõuab üks kloori aatom stratosfääris olles lõhkuda umbes 100 000 osooni molekuli. 1974. aastal ilmusid kaks teaduslikku artiklit, kus näidati, et atmosfääri sattuv CFC võib põhjustada osoonikihi hõrenemise tulevikus. Pärast nende tööde avaldamist
fluori ja kloori ühendid (nn. CFC-d). Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Maalt atmosfääri paisatud CFC-ühendid ei reageeri teistega enne, kui on jõudnud atmosfääri ülakihtidesse, kus lühilaineline UV-B kiirgus nad lõhustab, vabastades kloori aatomid. Vaba Cl reageerib osooniga, andes klooroksiidi (ClO) ja hapniku (O2). Klooroksiid omakorda reageerib hapniku aatomiga, andes kloori ja hapniku: Cl + O3 = ClO + O2 ClO + O = Cl + O2 jne Selliselt jõuab üks kloori aatom stratosfääris olles lõhkuda umbes 100 000 osooni molekuli. 1974. aastal ilmus teineteisest sõltumatult kaks teaduslikku artiklit, kus näidati, et atmosfääri sattuv CFC võib põhjustada osoonikihi hõrenemise tulevikus. Nende tööde avaldamise järel suurenes rahvusvaheline huvi ja surve; CFC-de tootmine
inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid (nn. CFC-d). Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Maalt atmosfääri paisatud CFC-ühendid ei reageeri teistega enne, kui on jõudnud atmosfääri ülakihtidesse, kus lühilaineline UV-B kiirgus nad lõhustab, vabastades kloori aatomid. Vaba Cl reageerib osooniga, andes klooroksiidi (ClO) ja hapniku (O2). Klooroksiid omakorda reageerib hapniku aatomiga, andes kloori ja hapniku: Cl + O3 = ClO + O2 ClO + O = Cl + O2 jne Selliselt jõuab üks kloori aatom stratosfääris olles lõhkuda umbes 100 000 osooni molekuli. 1974. aastal ilmus teineteisest sõltumatult kaks teaduslikku artiklit, kus näidati, et atmosfääri sattuv CFC võib põhjustada osoonikihi hõrenemise tulevikus. Nende tööde avaldamise järel suurenes
annaabi.ee 
