30. Värvide põhimõtteline koostis: sideaine, pigmendid, lahusti, lisaained (mürkkemikaalid, inhibiitorid). Värve klassifitseeritakse järgmiste tunnuste abil: 1)kile moodustumise viis; 2)sideaine; 3)Kasutamiseviis; 4)pigmendid (korrosioonikaitse, värvus jt.); 5)kasutamiskohad (metall, puu, betoon jt.); 6)kasutamisjärjekord (alus-, vahe-,pealmine värv). Kile moodustumise kemism: 1)füüsikaline – vedelate värvide korral lahusti aurub ja sideaine osakesed liituvad kileks. Nt: a)kloorkautshuk+lahusti; b)polüvinüülkloriid+lahusti; c)mõni polümeer+H2O (lateksvärvid); d)ülalloetletud ainete pulbrid (kuumutamisel hakkavad voolama ning katavad pinna kilega – kelmega). 2)keemiline – kile moodustub keemilise reaktsiooni tulemusena. Nt: ühekomponentsed – a)reageerivad õhus oleva O2-ga: alküüdvärvid, alküüdlateksid; b)kõvenevad kuumutamisel: alküüdamiin, polüeseter, akrüülamiin. Kahekomponentsed: a)monomeer+kõvendaja:
33. Värvide põhimõtteline koostis: sideaine, pigmendid, lahusti, lisaained(mürkkemikaalid, inhibiitorid). Värve klassifitseeritakse järgmiste tunnuste abil: 1)kile moodustumise viis; 2)sideaine; 3)kasutamisviis; 4)pigmendid (korrosioonikaitse, värvus jt); 5)kasutamiskohad (metall, puu, betoon jt); 6)kasutamisjärjekord (alus-,vahe-, pealmine värv). Kile moodustumise kemism: 1)füüsikaline: vedelate värvide korral lahusti aurub ja sideaine osakesed liituvad kileks. Nt: kloorkautshuk+lahusti, polüvinüülkloriid+lahusti, mõni polümeer+vesi (lateksvärvid), ülalloetletud ainete pulbrid (kuumutamisel hakkavad voolama ning katavad pinna kilega(kelmega). 2)keemiline: kile moodustub keemilise reaktsiooni tulemusena. Nt: ühekomponentsed- a)reageerivad õhus oleva O2 alküüdvärvid, alküüdlateksid; b)kõvenevad kuumutamisel: alküüdamiin, polüester, akrüülamiin. Kahekompetentsed: a)monomeer+kõvendaja, epoksüvärvid; b)epoksüvrävid+vesi, lateksid;
31) Värvide põhimõtteline koostis: sideaine, pigmendid, lahusti, lisaained(mürkkemikaalid, inhibiitorid). Värve klassifitseeritakse järgimste tunnuste abil: 1)kile moodustumise viis; 2)sideaine; 3)kasutamisviis; 4)pigmendid (korrosioonikaitse, värvus jt); 5)kasutamiskohad (metall, puu, betoon jt); 6)kasutamisjärjekord (alus-,vahe-, pealmine värv). Kile moodustumise kemism: 1)füüsikaline: vedelate värvide korral lahusti aurub ja sideaine osakesed liituvad kileks. Nt: kloorkautshuk+lahusti, polüvinüülkloriid+lahusti, mõni polümeer+vesi (lateksvärvid), ülalloetletud ainete pulbrid (kuumutamisel hakkavad voolama ning katavad pinna kilega(kelmega). 2)keemiline: kile moodustub keemilise reaktsiooni tulemusena. Nt: ühekomponentsed- a)reageerivad õhus oleva O 2 alküüdvärvid, alküüdlateksid; b)kõvenevad kuumutamisel: alküüdamiin, polüester, akrüülamiin.
annaabi.ee 
