mõnda prügikasti näevad, siis oleks ju meie kodukoht palju puhtam. Arvatavasti seda ei juhtu, aga kes ennast ümbritsevast loodusest vähegi hoolib võiks alustada iseenda muutmisega ja loobuda pahna maha pildumisest. See pole kahjuks veel kõik, peale igasuguste saastete ja muude ohtudega rikume me Tapa veepuhastusjaama vett, mida meie kõik ise sisse joome. Kodukoha vesila on juba päris saastatud, keegi ei taha enam seda vett juua, sest see on kloorine ja vastiku maitsega. Kes selles aga süüdi on? Meie kõik ise, me rikume ja loobime prahti ka veekogudesse, mille vesi voolav meie puhastusjaama. Kloori vesi rikub aga kohutavalt tervist. Me kasutame seda vett, et pesta, süüa teha ja jänu kustutada kahjuks on see kõik organismile liig mis liig. Me kõik oleme ühed saastajad ja meie kodukohas on veel palju asju mis meid ohustavad. Tapat peame me siiski endale väga oluliseks ja ilusaks kohaks ning suudame näha siin ainult head
õhukoguse järgi vee kohale suuga minna (näiteks enne pööret ei võeta õhku, sest see aeglustaks oluliselt saltopööret ning see omakorda lõpuaega). Need, kes vastasid küsimusele: ,,Kas ujumisega tegelemine on toonud kaasa ka negatiivset?" eitavalt on arvatavasti terved seepärast, et ujumisega tegelemine on hoidnud neid tervetena. 2.5 Kloorise vee mõjutused kehale ja tervisele Joonis 5. Kloori mõjutused silmanägemisele Pea kõik vastajad (21) kirjutasid, et kloorine vesi ei ole neile halvasti mõjunud (Joonis 5). Osad küsitletud leidsid, et kloor tekitab naha kuivust ja küünte murdumisi. Sellest võiks järeldada, et nahale ei meeldi kloorises vees kaua olla ja see muudab naha kuivaks. Halvasti mõjub ka kloor küüntele, muutes need hapraks ja kergesti lagunevaks. Selleks, et taolist situatsiooni enam ei korduks, tuleks tarbida rohkem kaltsiumi, mis tugevdab muuhulgas ka küüni. Üks vastanu kirjutas, et kloor mõjub halvasti ka silmadele